Ma tean, et ma pidin kirjutama Larry majast ja kokkuhoiust kiirteedel, aga vahepeal on nii palju muud põnevat toimunud, et need teemad jäävad endiselt natukeseks ootele.
Hommikul turule minnes jäi meile Chococoo tee peale ning otsustasime päeva esimese trühvlipeatuse teha. Scott võttis vaarika-litšitrühvli ja mina granadillioma ning medalitega pärjatud kukeseene-soolakaramelli oma. Ma saan aru, et juba mõnda aega on äärmiselt populaarne kõiki võimatuid maitseid kombineerida, aga ma ikka pole see inimene, kes valib kommi, mis maitseb nagu puravikurisoto šokolaadi sees. Liikusime edasi, et turult Itaalia riisipall osta. Eelmine kord see mul ei õnnestunud, sest kui mul lõpuks õnnestus sees tainast sõtkuva noormehe tähelepanu saada, selgus, et putka on suletud ning riisipalle võin järgmisel päeva ostma minna. Täna oli pood lahti ja riisipallid letil ja ... me jäime ikka ilma. Sest tütarlapsel polnud vahetusraha ning kaardiga ei saanud maksta.
Vaatasime Raekoja platsil, kuidas ettevalmistused Jeesuslapse sünni tähistamiseks kommertsmaailmas on alanud ning läksime Drink Bari. Sest seal on teadaolevalt riigi parimad juustupallid. Tellisime neile lisaks ka käsitööna valminud kartulikrõpsud. Laudajõudnud juustupallid olid oma tavalises headuses, kartulikrõpsude asemel jõudis meie ette kausitäis pehmeid, aga õliseid kartuliviile. Scott näppis ühte ja liigutas teist ning kõndis siis kausiga leti äärde ning ütles, et need ikka pole väga krõpsude moodi ning kas saaksime sellised, mida on natuke kauem friteeritud. Kümmekond minutit hiljem saime kausitäie krõbedaid kartuliliistakaid.
Dieet nagunii omadega metsas läksime oma friteeritud lõunalt ümber nurga Chocolalasse, sest ma olin Scotile rääkinud, et lisaks šokolaadivalikule on neil nüüd ka šokolaadimuuseum keldris. Kui me väljapaneku ära olime vaadanud ja taas magusaleti ees maandusime, tuli meile trühvleid pakkuma ja juttu ajama omanik isiklikult, Yussuf. Proovisime juba tuttavaid soolakaramelli, kadakadžinni ja tšilliomi ning hooajalist piparkoogitrühvlit. Lisaks saime maitsta roosat värvi 100% šokolaadi. Maitse ja visuaali põhjalt oleks seda valgeks vaarikašokolaadiks pidanud. Ostsime veel šampusekreemiga tahvli ning karbitäie trühvleid kaasa ning jalutasime koju.
Hommikul turule minnes jäi meile Chococoo tee peale ning otsustasime päeva esimese trühvlipeatuse teha. Scott võttis vaarika-litšitrühvli ja mina granadillioma ning medalitega pärjatud kukeseene-soolakaramelli oma. Ma saan aru, et juba mõnda aega on äärmiselt populaarne kõiki võimatuid maitseid kombineerida, aga ma ikka pole see inimene, kes valib kommi, mis maitseb nagu puravikurisoto šokolaadi sees. Liikusime edasi, et turult Itaalia riisipall osta. Eelmine kord see mul ei õnnestunud, sest kui mul lõpuks õnnestus sees tainast sõtkuva noormehe tähelepanu saada, selgus, et putka on suletud ning riisipalle võin järgmisel päeva ostma minna. Täna oli pood lahti ja riisipallid letil ja ... me jäime ikka ilma. Sest tütarlapsel polnud vahetusraha ning kaardiga ei saanud maksta.
Vaatasime Raekoja platsil, kuidas ettevalmistused Jeesuslapse sünni tähistamiseks kommertsmaailmas on alanud ning läksime Drink Bari. Sest seal on teadaolevalt riigi parimad juustupallid. Tellisime neile lisaks ka käsitööna valminud kartulikrõpsud. Laudajõudnud juustupallid olid oma tavalises headuses, kartulikrõpsude asemel jõudis meie ette kausitäis pehmeid, aga õliseid kartuliviile. Scott näppis ühte ja liigutas teist ning kõndis siis kausiga leti äärde ning ütles, et need ikka pole väga krõpsude moodi ning kas saaksime sellised, mida on natuke kauem friteeritud. Kümmekond minutit hiljem saime kausitäie krõbedaid kartuliliistakaid.
Dieet nagunii omadega metsas läksime oma friteeritud lõunalt ümber nurga Chocolalasse, sest ma olin Scotile rääkinud, et lisaks šokolaadivalikule on neil nüüd ka šokolaadimuuseum keldris. Kui me väljapaneku ära olime vaadanud ja taas magusaleti ees maandusime, tuli meile trühvleid pakkuma ja juttu ajama omanik isiklikult, Yussuf. Proovisime juba tuttavaid soolakaramelli, kadakadžinni ja tšilliomi ning hooajalist piparkoogitrühvlit. Lisaks saime maitsta roosat värvi 100% šokolaadi. Maitse ja visuaali põhjalt oleks seda valgeks vaarikašokolaadiks pidanud. Ostsime veel šampusekreemiga tahvli ning karbitäie trühvleid kaasa ning jalutasime koju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar