Hommikul ärkasime enne kukke ja koitu (kes selle varase lennu bronnis?) ning avastasime, et peale eilset kevadet sadas kell 5 hommikul akna taga laia lund. Vähem kui tund hiljem olime lennujaamas ning tavapärase veerand tunniga ka turvakontrollist läbi. Nagu ikka, läks mu käekott taas täiendavasse kontrolli ja juba jõudsin mõelda, et näe, unustasin Kindle'i välja võtta, aga selgus, et nagu tavaliselt oli neil probleem mu akupangaga. Ma olen selle akupangaga Tallinnas vist kõll kõike üritanud, kotti jätta ja kotist välja ja eelnevalt ette näidata, aga kasu ei miskit, ikka iga kord see kast, kus on akupank, sõidab erikontrolli.
Kuna ma alles eelmises Tallinna Lennujaama teemalises postituses andsin teada, mis ma sellest arvan, et seal ainsa lennujaamana tasuta joogivett pole, siis sellel ma hetkel ei peatu. Andsime oma panuse plastikuprügimajandusse ning olime tänulikud meelelahutuse eest, mida nad vee asemel pakuvad - pinksilaud, hiigelmale, trenažöörid. Olime tänulikud, aga ei kasutanud nagu tavaliselt :)
Stockholmis toimus pardaleminek, take off ja kõik muu nii kiirelt, et ma ei pannud isegi tähele, kas nad turvademo üldse tegid.
Dubrovnikus selgus, et oma korterisse saamiseks tuleb 260 trepiastet ülespoole kõndida. Hiljem samapalju alla ka. Vanalinnas on paar tänavat seal kuskil merepinna kõrgusel, kõik ülejäänud tänavad järgmised sadakond astet ülespoole. Sõime tomatisuppe ja täidetud paprikat, jalutasime all ja üleval linnas, käisime mere ääres ning enne kojutulekut ostsime veel külmkapi jogurteid ja jooke täis, et võimalikult otstarbekalt oma merevaatega terrassi ära kasutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar