Käisin sääri vahatamas täna. Mingil määral valus, nagu ikka. Kuni tütarlaps jõudis vasaku põlveni. Ja siis tõmbas nii, et mul oli kahtlus, et sinna läks ka pool põlve. Reageerisin sellele kuuldavalt, mille peale ta küsis, et kas "bolna" või. Nojah. Aga "Zatshem zamaltšite?". No kuidas palun? Ma ei saa ju terve see pool tundi seal halada ja oiata, pealegi läks just nüüdsama väga valusaks. Igal juhul lõpetas ta oma töö ära ja kreemitamise ajal rääkis, kui kergelt mul karvad eemaldusid (vähemalt ma arvan, et ta seda rääkis, sest mu vene keel pole just tugev) ning avaldas kohe soovi mulle tasuta tõestada, et kaenla alt pole vahatamine üldse valus. Samal ajal kui mina jalgu kingadesse toppisin, et jooksu panna, pani tema juba vahapudelit taas sooja. Oh, well. Õnneks selgus, et kuna ma olin sealt niidukiga alles hiljuti üle käinud, olid karvad vahatamiseks liiga lühikesed. Sucsess!
Hommikul käisin perearsti juures. Nägin kah, kuhu nad kolinud olid. Oluliselt parem asukoht kui see eelmine seal sadama taga, poolel teel Helsinkisse. Juhilubade pikendamiseks oli tervisetõendit vaja. Tervisedeklaratsiooni olin juba netis ise ära täitnud ning nüüd mõõtis pereõde vererõhku (jättis masina mõõtma, ise läks muid, kabinetiväliseid asju ajama), veresuhkrut ja siis seinal oleva plakati abil ja silmanägemist. Vajutas arvutis "Send" ning vähem kui viie minutiga olin kabinetist väljas ning 25 eurost lahti. Väga hinnaline "send" nupp neil.
Laupäeval, siis kui ilm eeldas sulejopet (vaata keskmist pilti), käisime raamatupoes. Kuna nägin riiulis huvipakkuvat raamatut, läksime selle peale kohe ka raamatukokku. Tulin sealt ära kuue raamatuga... "Jänki seiklused Hiiumaal", mille järele ma läksin, on läbi ning igati soovitatav. Väga meeleolukas lugemine.
Turul käisime ka laupäeval. Muuhulgas oli soov Muhu leiba osta. Aga selgus, et neil on leib läbi müüdud ja hilisemad ärkajad söögu paljast juustu. Selle peale meenus mulle, et Muhu leivas on 12,5 grammi suhkrut 100 grammi kohta ehk üks kaheksandik ning ma enam tujust ära ei olnudki, et leib otsas oli. Ma sellise suhkrusisaldusega ei osta viimasel ajal isegi kohupiimakreeme ja jogurteid enam. Neid, ilma milleta ma vanasti eladagi ei suutnud. Läksime hoopis paar müügiboksi edasi, kus müüdi tütarlapse Saaremaa vanaema retsepti järgi tehtud leibu ja saiu ning leivas on vaid 2,5 grammi suhkkrut. Leib oli väga maitsev :) Sai kah.
Hommikul käisin perearsti juures. Nägin kah, kuhu nad kolinud olid. Oluliselt parem asukoht kui see eelmine seal sadama taga, poolel teel Helsinkisse. Juhilubade pikendamiseks oli tervisetõendit vaja. Tervisedeklaratsiooni olin juba netis ise ära täitnud ning nüüd mõõtis pereõde vererõhku (jättis masina mõõtma, ise läks muid, kabinetiväliseid asju ajama), veresuhkrut ja siis seinal oleva plakati abil ja silmanägemist. Vajutas arvutis "Send" ning vähem kui viie minutiga olin kabinetist väljas ning 25 eurost lahti. Väga hinnaline "send" nupp neil.
Laupäeval, siis kui ilm eeldas sulejopet (vaata keskmist pilti), käisime raamatupoes. Kuna nägin riiulis huvipakkuvat raamatut, läksime selle peale kohe ka raamatukokku. Tulin sealt ära kuue raamatuga... "Jänki seiklused Hiiumaal", mille järele ma läksin, on läbi ning igati soovitatav. Väga meeleolukas lugemine.
Turul käisime ka laupäeval. Muuhulgas oli soov Muhu leiba osta. Aga selgus, et neil on leib läbi müüdud ja hilisemad ärkajad söögu paljast juustu. Selle peale meenus mulle, et Muhu leivas on 12,5 grammi suhkrut 100 grammi kohta ehk üks kaheksandik ning ma enam tujust ära ei olnudki, et leib otsas oli. Ma sellise suhkrusisaldusega ei osta viimasel ajal isegi kohupiimakreeme ja jogurteid enam. Neid, ilma milleta ma vanasti eladagi ei suutnud. Läksime hoopis paar müügiboksi edasi, kus müüdi tütarlapse Saaremaa vanaema retsepti järgi tehtud leibu ja saiu ning leivas on vaid 2,5 grammi suhkkrut. Leib oli väga maitsev :) Sai kah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar