Käisime ükspäev ühes vanalinna restoranis söömas. Plaan oli minna Rataskaevu, aga kuna me polnud valmis lihavõtte ajal lauda reserveerima, siis jäi see ära. Aga kurta pole midagi, sest Rataskaevus me vaevalt nii ... meeleoluka kogemuse otsa oleks sattunud. Menüüs oli maja aperitiiv. Küsimuse peale, mida see sisaldab, vastas ettekandja, et seal on "niipalju kanget alkoholi, siis marju ja siis mahla". Wow. Mitmes toidus oli koostisosaks meile tundmatu freekeh. No või kuidagi nii. Küsisin, et mis see on. Ettekandja ei teadnud. Aga informeeris meid, et ta on alles uus seal. Ja jäi laua kõrvale seisma. Mul hakkasid kulmud vaikselt kuklast alla libisema juba. Selle peale läks ja küsis köögist. Selgus, et tegemist olevat tooreste nisuteradega. Tellisime "maastiku", mis sisaldas ca kümmekonda erinevat suupistet ja määret (hummused jmt). Kika ja Riina võtsid järgmiseks käiguks salatid, mina võtsin Rautsi talu porgandid (porgandihummus, porgandipealsepesto, marineeritud porgandid ja porgandikrõpsud). Koos maastikuvaagnaga toodi igale väike taldrik ja kahvel. Kuna ettekandja ennast rohkem näole ei andnud, läksime ise uurima, et kas oleks võimalik saada ka leiba, nuge ja salvrätte. Tulid salatid ja porgandid. Vaatasin natuke nördinult oma taldrikut, et kuidas ma menüüs tähele ei pannud, et seal ka praekartulid on. Ja mingi pirukatükk (pidasin seda visuaali järgi läätsepirukaks, hiljem konsistentsi alusel kohupiimavormiks, aga kaugel sellest). Samas hummusel, porganditel, pirukal ja pestol polnud viga. Ka porgandikrõpsude all ei pidanud ma terveid praetud porgandeid muidu silmas. Veel enne kui Kika oma tee joodud sai, mille juurde lubatud mett kunagi ei jõudnudki, toodi ilma meiepoolse soovita lauda arve. Vaatasime sisse, esimese asjana hakkasid silma mitu pearooga, mida me polnud tellinud ning saatsime arve tagasi. Varsti tuli ka korrigeeritud arve, kuid mu Rautsi talu porgandite (5.50) asemel oli seal kirjas Porgandid ja tofu (12.50). Tahtsin arve juba uuesti tagasi saata kui ettekandja küsis, et kas mu toidus polnud tofut. Ja alles siis sain aru, et kahtlane läätsepirukas / kohupiimavorm oli tofu ning tütarlaps oli porganditoidud sassi ajanud ja mulle vale asja toonud. Mis ühtlasi selgitas ka ootamatud kartulid mu taldrikus. Kuna minust ei paistnud soovi mittetellitud toitu kinni maksta, läks ta taas sisse uurima, et mis nüüd saab. Tagasi tuli korrektse arvega.
Enne nimetatud restoranipeatust olime teinud Viru keskuses kerge shopinguringi. Riina ja Kika proovisid parajasti riideid ning mina ootasin proovikabiinide ees moedeme kui kabiini tuiskas üks välismaalane, et proovida suvist kombinesooni. Või onesiet. Paraku oli ta valinud nii umbes kolm numbrit väiksema ning kui ta kabiinist välja astus, et suuremast peeglist asi üle vaadata ning ka erapooletut arvamust parimatelt moekriitikutelt kuulda, siis oli selge, et selle kostüümiga ei saa ta suurt kõndidagi, istumisest rääkimata. Aga vähemalt olid tagumik ja kintsud rohkem trimmis kui kunagi varem, ma usun. Ta palus saalitöötajal omale number suurema tuua ning kui ta sellega kabiinist välja astus, siis küsis, et "much better, right?". Kuidas võtta. Ei olnud. Aga me ei hakanud ta tuju ka rikkuma. Eriti kui tema meie oma tuntavalt tõstis.
Endomondo saadab pühapäeviti mulle nädala kokkuvõtte. Teinekord patsutab õlale, täna küsis, et "noh, laisaks muutud, jah?". Tõepoolest, ma käisin ju see nädal kõigest kolm korda jooksmas, tavapärase kahe korra asemel.
Tellisime Balilt hõbedapoest mõned ehted. Arvestasin, et isegi koos saateka ja siin tollis lisanduva käibemaksuga tulevad soodsamad kui siin mõnest poest ostes. Neljapäeval jõudis pakk DHLi vahelattu, täitsin ära tollideklari (ajakulu ca 8 minutit, sest pidin summad uuesti sisestama, muidu oleks 4 minutit kulunud), mille osas oli DHL eelnevalt pakkunud, et võib pisikese, 18-eurose meelehea eest seda minu eest teha, maksin ära käibemaksu ning järgmisel päeval oli DHLi kuller mul pakiga ukse taga. Pakk nägi välja selline nagu ülaloleval pildil. Jah, ma arvestasin sellega, et ma pean selle paki pealt makse maksma. Küll aga ei arvestanud, et pakk täiesti lahti kisutakse ning kõik asjad (neli ehet, koguväärtuses ca 55 eurot) üle vaadatakse. Korra viie aasta jooksul väljastpoolt ELi tellides ei oska selliste asjadega enam arvestada. Kuigi siis meenus küll jah, et 10 aastat tagasi Nepalist kosmeetikat ja viirukeid tellides lõhuti samamoodi pakendid ära, lahti olid lõigatud isegi vahetult toote ümber / osaks olevad pakendid, nii, et edasi müüa ei õnnestunud pooli asju. Kuna lehtedest on aeg-ajalt läbi käinud, et Omniva ägab Aliexpressi pakkide all, siis mind huvitab, et kui palju neist pakkidest lahti tehakse ja sisu üle kontrollitakse? Isegi kui paki väärtuse tõttu makse ei lisandu, siis miks minu paki puhul oli vaja see lahti kiskuda ning seda odavat Hiina prahti mitte? Need Hiina sodi edasimüüjad tellivad tõenäoliselt iga kuu sadade eurode eest kraami, mis tuleb kahekümnes erinevas pakis, ei maksa sentigi makse ning pakid jõuavad ka kõik tervelt kohale.
Enne nimetatud restoranipeatust olime teinud Viru keskuses kerge shopinguringi. Riina ja Kika proovisid parajasti riideid ning mina ootasin proovikabiinide ees moedeme kui kabiini tuiskas üks välismaalane, et proovida suvist kombinesooni. Või onesiet. Paraku oli ta valinud nii umbes kolm numbrit väiksema ning kui ta kabiinist välja astus, et suuremast peeglist asi üle vaadata ning ka erapooletut arvamust parimatelt moekriitikutelt kuulda, siis oli selge, et selle kostüümiga ei saa ta suurt kõndidagi, istumisest rääkimata. Aga vähemalt olid tagumik ja kintsud rohkem trimmis kui kunagi varem, ma usun. Ta palus saalitöötajal omale number suurema tuua ning kui ta sellega kabiinist välja astus, siis küsis, et "much better, right?". Kuidas võtta. Ei olnud. Aga me ei hakanud ta tuju ka rikkuma. Eriti kui tema meie oma tuntavalt tõstis.
Endomondo saadab pühapäeviti mulle nädala kokkuvõtte. Teinekord patsutab õlale, täna küsis, et "noh, laisaks muutud, jah?". Tõepoolest, ma käisin ju see nädal kõigest kolm korda jooksmas, tavapärase kahe korra asemel.
Tellisime Balilt hõbedapoest mõned ehted. Arvestasin, et isegi koos saateka ja siin tollis lisanduva käibemaksuga tulevad soodsamad kui siin mõnest poest ostes. Neljapäeval jõudis pakk DHLi vahelattu, täitsin ära tollideklari (ajakulu ca 8 minutit, sest pidin summad uuesti sisestama, muidu oleks 4 minutit kulunud), mille osas oli DHL eelnevalt pakkunud, et võib pisikese, 18-eurose meelehea eest seda minu eest teha, maksin ära käibemaksu ning järgmisel päeval oli DHLi kuller mul pakiga ukse taga. Pakk nägi välja selline nagu ülaloleval pildil. Jah, ma arvestasin sellega, et ma pean selle paki pealt makse maksma. Küll aga ei arvestanud, et pakk täiesti lahti kisutakse ning kõik asjad (neli ehet, koguväärtuses ca 55 eurot) üle vaadatakse. Korra viie aasta jooksul väljastpoolt ELi tellides ei oska selliste asjadega enam arvestada. Kuigi siis meenus küll jah, et 10 aastat tagasi Nepalist kosmeetikat ja viirukeid tellides lõhuti samamoodi pakendid ära, lahti olid lõigatud isegi vahetult toote ümber / osaks olevad pakendid, nii, et edasi müüa ei õnnestunud pooli asju. Kuna lehtedest on aeg-ajalt läbi käinud, et Omniva ägab Aliexpressi pakkide all, siis mind huvitab, et kui palju neist pakkidest lahti tehakse ja sisu üle kontrollitakse? Isegi kui paki väärtuse tõttu makse ei lisandu, siis miks minu paki puhul oli vaja see lahti kiskuda ning seda odavat Hiina prahti mitte? Need Hiina sodi edasimüüjad tellivad tõenäoliselt iga kuu sadade eurode eest kraami, mis tuleb kahekümnes erinevas pakis, ei maksa sentigi makse ning pakid jõuavad ka kõik tervelt kohale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar