Hommik pidi algama mustikapannkookidega, aga kuna Sevilla supermarketites ei olnud mustikaid, algas hommik hoopis õunapannkookidega. Šampust ei olnud. Pidime veiniga leppima. Hea vähemalt, et rohelisel kerge mull sees on.
Mulle ikka nii meeldib Hispaania. Alustasime katedraali juurest ning vaatasime seda ümbritsevat järjekorda. Jalutasime lõunani, sõime ning läksime koju siestat pidama. Kuna kohe meie lähedal on modernne ehitis hüüdnimega seen, kust avanevat sama kaunid vaated kui kirikutornidest, siis läksime sinna. Sest kirikutega on mingi kahtlane teema siin, peaaegu kõik on kogu aeg lukus. Kuidas nii saab? Kus peaks lihtrahvas oma patte kahetsema, ah? Igal juhul nägime seene katuselt mingit lossi ja parki ning võtsime suuna sinna. Väga kaunis. Turistid tegid lossi ümbritsevas kanalis aerupaatides romantikat ja puha. Mul oli riikidega mingi segadus. Üritasin aru saada, miks on keset Portugali Hispaania park ja lehvib Hispaania lipp. Selgus, et oleme Hispaanias.
Et jõuda õigeks ajaks (ehk enne hispaanlasi endid) sööma ning mitte lauast ilma jääda, võtsime takso tagasi, vahetasime riided ja läksime oma tapasebaari plaaniga süüa ennast läbi ka ülejäänud menüüst. Plaan oli hea, kuni avastasime, et täna on teine ettekandja, kes ilmselgelt oli oma väljaõppe Eestis või siis Tšehhis saanud. Igal juhul ei lasnud me ennast sellest heidutada ning tellisime eilsed lemmikud + salatisüdamed, kaheksajalasalati (hitt!) ja grillitud tuunikala (ma olen vaid korra elus sama kehva tuunikala saanud kui see ja siis oli see Sushihouse'i sushi sees). Kuna ettekandja oli endiselt omadega Ida-Euroopas, siis maksime, jätsime jootraha andmata ning läksime uuesti seene otsa. Üritasin all päevaste piletitega sisse saada, mis algul ei õnnestunud, aga seejärel lõi piletimüüja käega ja ütles "Venga!" ning ilmselgelt ei lasnud me seda omale kaks korda öelda ning olime omadega üleval tuledes linna vaatamas. Kui ma juba päeval olin vaadetega rahul, siis õhtul avaldasid need mulle veel rohkem muljet. Jalutasime ka katedraali juurest läbi ning läksime koju.
Mulle ikka nii meeldib Hispaania. Alustasime katedraali juurest ning vaatasime seda ümbritsevat järjekorda. Jalutasime lõunani, sõime ning läksime koju siestat pidama. Kuna kohe meie lähedal on modernne ehitis hüüdnimega seen, kust avanevat sama kaunid vaated kui kirikutornidest, siis läksime sinna. Sest kirikutega on mingi kahtlane teema siin, peaaegu kõik on kogu aeg lukus. Kuidas nii saab? Kus peaks lihtrahvas oma patte kahetsema, ah? Igal juhul nägime seene katuselt mingit lossi ja parki ning võtsime suuna sinna. Väga kaunis. Turistid tegid lossi ümbritsevas kanalis aerupaatides romantikat ja puha. Mul oli riikidega mingi segadus. Üritasin aru saada, miks on keset Portugali Hispaania park ja lehvib Hispaania lipp. Selgus, et oleme Hispaanias.
Et jõuda õigeks ajaks (ehk enne hispaanlasi endid) sööma ning mitte lauast ilma jääda, võtsime takso tagasi, vahetasime riided ja läksime oma tapasebaari plaaniga süüa ennast läbi ka ülejäänud menüüst. Plaan oli hea, kuni avastasime, et täna on teine ettekandja, kes ilmselgelt oli oma väljaõppe Eestis või siis Tšehhis saanud. Igal juhul ei lasnud me ennast sellest heidutada ning tellisime eilsed lemmikud + salatisüdamed, kaheksajalasalati (hitt!) ja grillitud tuunikala (ma olen vaid korra elus sama kehva tuunikala saanud kui see ja siis oli see Sushihouse'i sushi sees). Kuna ettekandja oli endiselt omadega Ida-Euroopas, siis maksime, jätsime jootraha andmata ning läksime uuesti seene otsa. Üritasin all päevaste piletitega sisse saada, mis algul ei õnnestunud, aga seejärel lõi piletimüüja käega ja ütles "Venga!" ning ilmselgelt ei lasnud me seda omale kaks korda öelda ning olime omadega üleval tuledes linna vaatamas. Kui ma juba päeval olin vaadetega rahul, siis õhtul avaldasid need mulle veel rohkem muljet. Jalutasime ka katedraali juurest läbi ning läksime koju.
Ühtlasi teame nüüd oma vastasmaja naabrite öistest harjumustest rohkem kui selleks tegelikult soovi on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar