Portugaallased meeldivad mulle iga päevaga järjest rohkem. Ka täna oli hommikusöögi kõrvale šampusepudelid külma pandud. Seega algas päev igati positiivselt. Soetasime veel veini ja puuvilju ning läksime randa.
Algarve rannad on väiksed ja kaljused. Nii on ühest rannast teise kõige mõistlikum üle kaljude liikuda. Kuna ma esimesele, mäekülge mööda kulgevale kitsale rajale panin veto peale, siis valisime laugema ja mitte otse vee kohal kulgeva tee. Ühtlasi sai kinnitust taas, et optimism on küll tervitatav, aga tegelikkus naerab selle üle kõva häälega. Arvasime, et kaljunurga taga on üksainus helesinise vee ja kuldse liivaga rand, aga võta näpust. Randu muudkui tuli ja tuli, mida kaugemale liikusime. Käisime ujumas ja võtsime seejärel suuna tagasi. Pidasime siestat, vedelesime hammockis ja tegime päeva olulisemaid otsuseid - kus ja mida õhtuks süüa. Otsustasime riskida ehk mitte minna kindla peale välja ja sõitsime Lagoasse. Astusime sisse esimesse tapasebaari ning tellisime naiivselt laua servini ja üle selle täis. Kui lauda saabus eelviimane taldrikutäis, olime sunnitud viimase tühistama. Noh, et kook ka mahuks või nii. Lisaks šokolaadikoogile mahutas pererahvas sinna ka veel kaks pitsi mingit kangema sordi alkoholi. Polnud suurem asi. Aga pidavat köha hästi ravima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar