reede, 15. jaanuar 2016

Sweet life in Paris. Sandwichs.









Hommikut alustasime hommikusöögiga. Tegime kohvi ja mune ja serveerisime munad rohke rukolaga.

Seejärel alustasime jalutuskäiku mööda ilusaid ehitisi. Esimesena võtsime ette Galeries Lafayette, kus tegime pilti sees ja väljas ja siis üleval terrassil selfisid Eiffeli torniga. Ühtlasi meenus mulle, et ma tahtsin ju hommikut hoopis Montmartre'iga alustada. Aga shopping ennekõike! Pariisi kalleimast kaubamajast (kus, muide, oli naistepesule igati hea talvine ale) jalutasime Alexander III sillale, mis olla Pariisi kauneim sild. Oligi väga võluv. Samas hetkel Prahas resideeruvat persooni on sildade osas ikka raske üllatada.

Peale Alexander III silla ületamist tundus, et aeg on niikaugel, et peaks midagi sööma. Kuna olime omadega ikka täiesti kesklinna jõudnud, siis oli selge, et asukohast olid teadlikud ka söögikohtade omanikud, kes olid oma menüü vastavalt ka hinnanud. Või siis natuke üle. Eks see oleneb, kummalt poolelt seisukohta küsida. Ostsime kriisi leevendamiseks krõbedaid croissante šokolaadiga ja ilma šokolaadita. Varsti seejärel leidsime ka tubakapoe, kus pakuti korralikku valikut salateid ning veetsime seal tunnikese.

Jõudsime Notre Dame'i juurde, kus sarnaselt Lafayette'iga tuli koti sisu ja dekoltee ette näidata. Üleüldse on populaarsemad turismiatraktsioonid ning nende ümbrused täis relvastatud mehi. Kontroll nagu oleks ja nagu ei oleks ka. Võta siis kinni. Mantel tuleb lahti teha, sall eest võtta ning rinnapartii letti lükata, samas minu suure koti puhul piisas lahtitegemisest ja kedagi ei huvitanud, mis mul täpsemalt seal suures fotokavutlaris (fotokas, mitte, et nemad seda teadnud oleks) või kilekotis (kampsun, aga jällegi, teistele peale minu teadmata) on. Võta siis kinni.

Kõndisime veel Louvre'ini ja kuna siis tundus jälle olevat käes aeg kohvi juua, valisime tee peale jääva Starbucksi. Seal on selge, mida mingi nimetuse all serveeritakse, kui suured on tassid ja ühtlasi pakuvad nad internetti.

Käisime veel UniQlos shoppamas ja hommikuse omleti juurde juustu ostmas.

Meie korteri lähedal pidi asuma soodne ja hea aafrika restoran. Läksime kohale, istusime lauda, mingi aja pärast tuli ettekandja kahe menüüga ning pannes need meie ette, teatas, et tal on järel veel ainult mafet, kõik muu on otsas. Tal oleks olnud võimalik seda öelda meile ukse peal, kui ta tuli lukustatud (!) ust avama. Või siis sel ajal kui me lauda istusime. Aga miks ta toob menüüd ja teatab, et nagunii sealt midagi võtta pole, beats me. Again.

Läksime sushit sööma. Ja selgus, et see oli üks paremaid otsuseid. Sest see oli üks paremaid sushisid ever, mida ma söönud olen. Ülimalt maitsev ja kvaliteetne.

Õhtul jõime veel veini.

Kommentaare ei ole: