pühapäev, 24. jaanuar 2016

Praha päevikud. Valge Praha.





Läksin ükspäev Chodovi kaubanduskeskusse, sest ma tahtsin veel Tom Tailori poest läbi vaadata. Kus ma senini elanud olin??? Seal oli Albert. Suur. Nagu Kristiine Prisma mõõtu. Suure valikuga.

Õhtul käisin veel India restoranis söömas. Imestasin, et kannuga vett lauale ei tooda ja siis meenus mulle, et see oli ju Pariisi armas komme. Mitte Praha, kus ei saa kraanivett ka küsimise peale mitte.

Neljapäeval tegin pikema lõuna ja käisin üleval katedraali juures, kuhu ma talvel veel jõunud ei olnud. Sest, noh, koguaeg oli ju aega. Tagasiteel sõin trdelnikut. Sattus selline erakordselt hea, krõbe ja karamelline. Õhtul läksime Lokalisse, sest mul oli vaja veel sealset praetud juustu saada :) Natuke nagu harjumusest astusin koduteel läbi Marks & Spencerist ja ostsin liitri värskelt pressitud apelsinimahla. Plaaniga seda ka reedel hommikusöögi juurde tarbida. Etteruttavalt olgu öeldud, et plaan läks mahla vedama. Jõin samal õhtul kogu sellest 14 apelsinist pressitud mahla ära. Jaanuarikuu C-vitamiini vajadus peaks seega kaetud olema. Ühtlasi tasub äramärkimist, et ma juba tunnen M&S värskest ja maitsvast toiduosakonnast täiesti puudust.

Reedel käisime Michaeliga veel kohvi joomas ja mul oli igati asjalik plaan peale seda veel üks trdelnik süüa, aga läks nii, et peale "quesadillat" (jutumärkides, sest nad olid suhteliselt nagu unustanud sinna queso lisada) ei mahtunud mulle küll ükski trdelnik enam. Jalutasin läbi Palladiumi ja üle Staromeštška namesti ning tundsin, et ma olen ikka hullult väsinud. Tegin seega veel tunniajase cappuccinopeatuse Costa Cafe's Namesti Mirul ehk ca 10 minutit enne kojujõudmist. Cappuccino peal olev piimavaht oli nii paks, et lusikaga sai sinna auke ja käike kaevata. Ma piirdusin aukudega.

Laupäeva hommikul võtsin 18,8 kilo selga ja 11 kilo kätte ja läksin metroopeatusse. Lund hakkas sadama, aga so far, so good ikkagi. Omadega lennujaamas, hea meel, et suur kott alla pagasisse saadetud ja 30 kilo asemel tuleb vaid 11 kilo näpu otsas tassida, jõudsin väravasse. Boarding aeg oli käes, aga mida polnud, oli sissetulev lend. Sellest lähtuvalt ei saanud alustada ka pardaleminekut väljuvale lennule. Infotabloo lükkas sissetuleva lennu aega muudkui 5 minuti kaupa edasi, kuni lõpuks teatas, et sorry, aga lend on canceled. Lufthansa muudab teie piletid ära ja saadab uued piletid SMSiga. Teie minge aga võtke oma pgas lindilt number 24 ja liikuge check-ini. Elu on õpetanud, et sellistes olukordades tuleb liikuda tempokalt, mida ma ka tegin ja jõudsin check-in sappa ca kümnendana. Kui ma olin seal juba vähemalt pool tundi eesseisja selga vaadanud, vaatasin korra ka oma selja taha ning seal oli nii ca 50 inimest ootel. Või rohkem. Peale ca tunniajalist ootamist sain oma lennu ümber broneeritud ning peale kiret pagasi äraandmist uuesti väravasse liikuda, sest plaanikohaselt pidi boarding kohe algama. Mida ei alanud, oli boarding. Selgus, et lend hilineb. Kõige selle põhjuseks, muuseas see, et Prahas sadas lund ja lennujaam pandi natukeseks kinni, et radu lumest puhastada. Seega keeras ka FRA-PRG lend otsa ringi ning lendas Frankfurti tagasi. Ning sellest lähtuvalt tühistati ära ka PRG-FRA lend. Peale ca pooletunnist hilinemist sai siiski Bombardieri ning pooletunnine lend Münchenisse võis alata. Personal jõudis selle aja jooksul isegi jooke serveerida. Ümberbronni tõttu oli mu MUC-TLL lend Adriaga (või NAGiga), nii, et sain ka selle ära katsetada. Lisaks sain hilinemise eest toiduvoutcheri ning Münchenis kõhu korralikult täis. Adria Bombardier oli kas väiksem kui Lufthansa oma või siis NAGi stjuuardessid pikemad kui LH omad, igal juhul need kaks tütarlast nii madalas lennukis püstipäi eriti käia ei saanud. Pakuti kommi ja kohvi ja Aura vett.

Kommentaare ei ole: