Parem kaamel akna taga kui geko vannitoas

Aga meil on mõlemad :)

Hommikusöögiks toodi taldrikutäis röstsaia, kummalegi 2 keedumuna ja tass kohvi. Moosi ka. Aga kuna neil on siin ainult ühte sorti punast moosi ja see maitseb nagu püreestatud kummikommid, siis jäi moos meist puutumata. Üldiselt kipun ma juba heldimusega meenutama kõiki neid rikkalikke söömaaegu Pokharas ja raftingul. Sest esimesi kordi tunnen vahepeal tühja kõhtu.

Ca kell 7.20 startisime ratastel 20 000 järve poole. Tee viis läbi väikeste vahvate külade, kus lapsed kõik rõõmsalt tervitasid. Nägime kitsesid, hirvi, oranži lindu ja veel linde :)

Lõunaks pakuti mingit nuudlivälimusega frititud jahutoodet kartulihautisega. Kartul kartuliga või kartul riisiga hakkab natuke ühekülgseks muutuma :)

Külas on festival jumalanna Laxmi auks. Kõik ärid on pannud nii sisse kui treppidele ja tänavale küünlad põlema. Osadel on ka lilleseaded ja värvilise puudriga mustrid. Lastakse rakette ja lapsed käivad lillede ja küünaldega äride ees laulmas. Kõik see peaks äratama jumalanna tähelepanu ning motiveerima teda ärisid õnnistama.

Just täna, kui me otsustasime linnas enne õhtusööki kerge snäki lihatoidu näol võtta, toodi meile meie hotellis laud täis tüüpilist Nepaali toitu Dal Baati – riis, aedvili, praekartul, kaste, supp, salat, part, leib. Hmh.