Päev vahetus endiselt Delhi lennujaamas transiittsooni Business Lounges. Hindude manana ja minu väsimus viisid selleni, et boarding passi sain kätte vahetult enne boarding time’i algust.
Yet Airways pakkus riidest salvrätte, niiskeid käterätte ja täiesti arvestatavat filmivalikut. Lisaks loomulikult eilne lemmik marsruudi-aja-kõrguse jmt näol.
Kathmandu lennujaam üllatas mõnevõrra oma askeetlikkusega. Viisavormistamine võttis ca tunni, misjärel tuli järelejooksvale pagasitöötajale kinnitada, et mul pole lindi pealt mingit pagasit oodata :)
Suundusin otsima Yeti Airlinesi kioskit, kust pidin kätte saama oma bronnitud pileti Kathmandu – Pokhara lennule. Terminali ees kinnitasid laigulised, et ilma piletita sisse ei pääse ning mul tuleb minna linna ja pilet osta. Kuna ma ei saanud aru, kuhu mul pileti järele minna tuleb, saatis üks laigulistest mind mõnisada meetrit, misjärel ta mind oma sõbrale „üle andis”. Selgus, et minna tuli ca 500-600 meetri kaugusel linnaservas olevasse turismibüroosse, kus mulle müüdi 12.45 lennule pilet (bron oli küll 14.00, aga keda see huvitas). Tagasi terminali minnes pani tüüp mind oma sõbra taksosse ja sõidutas tasuta kohale. Vautsherit pärispileti vastu vahetades muutus kellaaeg veelgi ning algse 14.00 lennu asemel sain juba 10.20 lennukisse. Ootesaal oli muuseas täis kõiksugu karvaseid ja sulelisi. 25 minutit kestnud lennul pakuti esimese käiguna kommi ja vatti, teisena pähkleid ja salvrätte ja kolmandana coca-colat.
Väike Pokhara lennujaam oli ilusti linna sisse istutatud ja möödaminnes ei pruugi tähelegi panna, et seal lennuväli on. Kindlasti on aga lennujaama olemasoluga kursis ümberkaudsed elanikud, kelle katused napilt kaasavõtmata jäid. Lennuraja alguses olevate puulatvade osas ma nii kindel poleks.
Hotell ja Allani võetud tuba said kiirelt tuvastatud kuid varajasele kellaajale vaatamata oli uksel juba tabalukk ees. Lähedalasuvas netipunktis sai MSNi jäetud teade, et laekusin planeeritust 3,5 tundi varem. Tagasi hotelli poole kõndides nägi Allan mind kohvikust, kus ta hommikust sõi :)
Hotelli ja duši alla ja siis ma üritasin seni magada kui Allan linnas käis ja mahla tõi. Eriti ei õnnestunud, kõrvalasuvale katusekambrile taoti parajasti värsket plekki peale.
Pokhara peaturistitänav näeb välja üsna hipilik, olles ääristatud kirjude poodide, restoranide ja netipunktidega.
Järveääres kohvikus toodi meile oasupp (kui ise oleks pidanud arvama, oleks pähklisupiks pidanud), kanamomod (mõnusa kanatäidisega pelmeenid) ja kanarullid (midagi tortillalaadset). Alustasin projekti „Lassi” mangolassiga, mis oli täitsa OK. Kuna ma tulin vaid käsipagasiga, siis oli vahepeal vajalik kiire shopping soetamaks suvepükse ja pikkade käistega särki. Kokteil Lonely Planetis soovitatud Amsterdami restoranis ja seejärel hotelli. Magama jäin arvatavasti poole kaheksa paiku :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar