Kuna mul polnud täna jooksma minnes midagi sellist jalga panna, mis mu kintse veel rohkem ära poleks hõõrunud, pakkus Scott lahkelt oma ujumispükse. Käisin siis nendega jooksmas. Hea, et mul sobivas mõõdus mees ikka on.
Eile oli veel suurem pidu kui üleeile ning kogu ranna liivariba osa oli nii täis ühekordseid nõusid, tühje pudeleid ja kilekotte, et jooksmine toimus mustril "otsi kohta, kus sa saad", sest prügi oli kordades rohkem kui liiva välja paistis. Ka põletamine ei toimu nii kiirelt kui uut prügi juurde tekib, teeääred olid veel rohkem prügi täis kui eile hommikul.
Täna oli meil plaanis pealinna väisata. Peale hommikusööki tellisime takso ja sõitsime Santo Domingosse. Liiklus kulgeb siin reeglite järgi, et kes kõvemini signaali laseb, sellel eesõigus on. Kolme päeva jooksul olen näinud siin riigis kahte fooriga ristmikku ning mitte ühtegi liiklusmärki (viitasid "ühesuunaline tee" ma siinkohal ei arvesta). Mitte ühtegi - ei anna teed, ei peateed, ei sissesõidukeelumärki.
Täna on Dominikaani Vabariigi iseseisvuspäev) riik kuulutas ennast Haitist iseseisvaks 1844. aastal). Linnatänavad on sel puhul täis politseid, politseiautosid, paraadi ning militaarsõidukeid. Ühtlasi on suletud mereäärne laiem sõidutee. See pisiasi ei seganud aga ühte rekkajuhti, kes alternatiivina otsustas läbi kitsaste tänavatega koloniaallinnaosa sõita. Ma küll ei oska öelda, kui pikk ja lai see rekka koos haagisega oli, aga isegi minusugune autovõhik sai aru, et see auto on liiga pikk neid kitsaid pöördeid välja võtmaks. Esimese vasakpöörde suutis juht koos kohaliku konstaabli abiga siiski poolpiduselt ära teha, jäi aga seejärel kinni, sest ei arvestanud tee ääres parkivate autodega. Kuna meie takso jõudis kohale, siis ma ei teagi, kui kaua ta seal ootama pidi, et edasi saaks liikuda.
Lõunaks sõime muuhulgas kohalikku toitu, kus jahubanaanid on ära püreestatud ning krõbedate seakamararibadega segatud. See osutus üllatavalt heaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar