Eile pealelõunal käisime kuulsa pilvevärava juurest läbi, mida tema kuju tõttu ka väga sobivalt oaks kutsutakse. Populaarne vaatamisväärsus oli täiesti ülerahvastatud ning tegime plaani siia esmaspäeva hommikul uuesti tulla. Täna nii kui valgeks läks, võtsime suuna oale. Lisaks meile oli seal kell pool 8 vaid paar-kolm inimest ning saime rahulikult pilte teha.
Peale hommikusööki võtsime Uberi ja sõitsime oma rendiauto järele. Veel enne kui me Chicagost välja saime, olime Illinois’ asemel juba Indianas. Kuna tee peale jäid Indiana liivaluited, siis plaanisime seal natuke ringi jalutada. Selle lõbu eest tuli 12 dollarit välja käia. Aga järv ja luited olid seda väärt. Lained olid suured nagu ookeani ääres, oktoobri alguses polnud seal ka praktiliselt ühtegi inimest enam. Ujumine, muide, oli rangelt keelatud. Kuna peale töörahva püha septembri alguses lõpetab rannavalve oma töö, siis peale seda ei ole lubatud enam varvast vette pista. Käisime linnuvaatlustornis ning ronisime ühe lähema luite otsa.
Kiire hiline lõuna Michigan City’s ning õhtuks jõudsime Jacksonisse, Scotti ema juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar