neljapäev, 11. oktoober 2018

Go blue. Kodune gurmee

Mõned nädalad tagasi andsin põhjaliku ülevaate sellest, kus me tavaliselt väljas söömas käime. Kuna ma olen veendunud, et kõik lugejad ootavad põnevusega ülevaadet ka sellest, mida me kodus sööme, siis siinkohal ülevaade ka kodusest gurmeest. Mõned ilmuvad hiljem ka retseptidena. Kuna, seda ma ei oska hetkel öelda, sest nagu näha, viimased aasta-paar pole retseptide lisamises just erilist aktiivsust näha olnud.


Kuna kokkuhoidlikule ida-eurooplasele oli täiesti mõistetamatu pizza tellimine, kus esmalt maksad pizza eest ca 25 dollarit + maksud, siis transpordi eest ning siis sellelesamale transportijale veel omakorda jootraha, mis tegi pizza lõpphinnaks enamasti nii 35 dollarit, siis eelmisest sügisest saati on meil sügavkülmas alati Trader Joe'st pärit pizzataignad ning külmkapis isetehtud tomatikaste ja küüslauguõli. Mulle meeldib teha (ja Scotile süüa) õhukese põhjaga pizzat, kus servad tõmban enne ahjupanekut küüslauguõliga üle, nii, et nad jäävad mõnusad ja krõbedad. 


Tavapäraselt oleme viimasel õhtul enne mu äralendu söönud mereande, enamasti kammkarpe, korra ka vähjasabu. Seekord kiirelt praetud kammkarbid grillitud spargliga.


Scoti eri nr. 1: kreeka pähkli ja šokolaaditükkidega pehmed küpsised. Ja nii suure saan kui küsin ainult ühte :)


Scoti eri nr. 2: mac'n'cheese, eriti juustused ja eriti mõnusa krõbeda kattega.


Mangod on siin erakordselt magusad. Ja Eestiga võrreldes ka soodsad.



Kokkuhoidlik ida-eurooplane vol. 2: Hello Fresh. Sattusin peale Hello Fresh koodile, millega sai tellimusest 35 dollarit alla. Valisin välja kaks õhtusööki kahele, koguhinnaga 35.96, kasutasin koodi ning paari päeva pärast oli ukse taga kastitäis toiduaineid vaid 96 sendi eest. Ma olen siin varem ka maininud, et USAs on väga populaarsed teenused, kus sulle tuuakse koju mingi konkreetse toidu jaoks vajalikud ained, täpselt välja mõõdetud ning valmistamisjuhis kaasas. Seekord oli üheks toiduks seeneravioli kooreses šampinjonikastmes krõbeda kattega. Valmistamiseks kulus ca 25 minutit.




Kuna meil oli suur osa nädalavahetusi mingite väljasõitude ja trippidega hõivatud, siis plaanisime sellel laupäeval, kui me kodus olime, ühe korraliku brunchi teha. Eelmisel aastal hakkas Charlevoix's ühe kohviku menüüst silma üleöö proseccos leotatud vaene (või siis purjus, eksole) rüütel ning tegime omale märkme, et see tuleb järele proovida. Kuna vaesed rüütlid on kõige paremad sellise tihkema ja tugevama saiaga, siis läksime Zingermani, kus oli kõige suurem lootus seda õiget saia saada. Kohapeal selgus, et tavaline valge sai on nõrkadele ning väljusime sealt suure pätsi šoklaadi-kirsisaiaga... Lisaks pidasime ka proseccot nõrgaks ning panin pool saia vormi ja valasin üle muna-koore-vanatallinna-vaniljeseguga. Teise poole valmistasin hommikul natuke traditsioonilisemal viisil ehk kastsin viilu muna-piimasegusse ning praadisin ära. Kuna siin riigis käivad nii pannkoogid kui vaesed rüütlid käsikäes peekoni ja vahtrasiirupiga, siis sõi Scott omi peekoniga ja mina vahtrasiirupi ning mustikate ja mangoga. Juurde prosecco värske apelsinimahlaga.


Sagedane õhtusöök on ka grillitud lõhe köögiviljadega.


Ja need kuulsad sidruniruudud, mida ma ei tee siin enam ruutudena vaid muffinivormides, sest seal tuleb põhi eriti krõbe ja servad eriti karamellised. Sidrunit läheb ka poole rohkem kui vanasti.


Üks meie lemmikuid: koorene lõhepasta valge veiniga. Vähemalt korra kuus. USAs ma pole porrulauku leidnud, Eestis panen järgmine kord seda ka sisse.



Kunagi eelmisel talvel pidasime heaks mõtteks osta poolteist kilo külmutatud ananassi, aga mitte nii heaks mõtteks see ära süüa. Seega nii ta seal istus sügavkülmas, kuni ma ükskord ta ananassisalsaks tegin.


Nimetatud ananassisalsat läks muuhulgas ka kanatacode sisse.


Kodust "Snickersit" tegin ka. Ainult Scott ei hinnanud neid suuremat enam pärast seda kui ta üks õhtu kolmandiku plaaditäit ära sõi... Go figure.


Ja minu selle suve avastus, spagetikõrvits. Kus ma siiani olnud olen? Küpsetasin kõrvitsa ära, harutasin kahvliga spagettideks, segasin pesto ja praetud kanaga ning isegi Scott soovis juurde.


Kokkuhoidlik ida-eurooplane vol. 3: Hello Fresh teine õhtusöök. Pärlkuskuss vahemere köögiviljade ja mandlilaastudega. Nii hea oli!


Scoti eri vol 3: brownie. Tegi õhtul enne mu äralendu, et ma osa kaasa saaksin võtta :)

Kommentaare ei ole: