Experience Washington. Pikk nädalavahetus pealinnas.

Et alustada algusest, siis asi algas sellest, et eelmise aasta novembris lõhkus Delta mu pagasi ära. Kuna mul oli JFK-s aega laialt käes (loe: 7 tundi), siis kõndisin oma katkise kotiga pagasilindi juurest otse Delta kontorisse, kus üks mitte kõige teravam kriit pinalis ca tunnikese võttis, et kott üle vaadata ja andmed arvutisse sisestada. Suurema segaduse tekitas näiteks mu telefoninumber, kus ta visalt üritas +372 ette veel +1 panna. Ja Eesti riik, mida ta üritas Soomena kirja panna. Igal juhul ca tunnike hiljem olin oma koti kinni klammerdanud, juhtuminumbriga paberilipiku kätte saanud ning sain minema sinna terminali, kust järgmine lend läks. Paar-kolm nädalat hiljem polnud ma Deltalt midagi kuulnud ning saatsin neile kirja, et kuidas mu koti juhtumi uurimine ka edeneb. Vastuseks sain info, et neil on hetkel planeeritust rohkem kirju ja kaebusi ning nad võtavad minuga ühendust esimesel võimalusel, aga see võimalus võib neil ka alles 30 tööpäeva pärast avaneda. Lootsin, et nad teevad tööd ka nädalavahetustel... Igal juhul saatsin neile varsti siiski uue kirja. Millele sain sarnase vastuse. Nädalajagu hiljem tuli mulle samasse gruppi kuuluvalt KLMilt kliendirahulolu-uuring, kus nad tahtsid teada, kuidas ma Deltapoolse juhtumi lahendusega rahule jäin. Kuna mulle ei tundunud, et juhtum oleks mingigi lahenduse saanud, vedasin kõik hinded nulli ning vabas vormis täidetavas lahtris panin kirja kogu oma frustratsiooni, mille Delta ja KLM olid selleks hetkeks tekitanud. Ja juba paar päeva hiljem võttis minuga ühendust Air France (ka Delta ja KLMiga samas tiimis), et täpsustada, mis siis täpsemalt valesti läks.

Järgmised paar nädalat toimus aktiivne kirjavahetus Deltaga (kes tunnistas oma viga ning lubas raha tagasi kanda), Air France'iga (nemad küll kirjutamise asemel üritasid mulle kell 3 öösel korduvalt helistada, et siis hommikuti kirju saata, milles nad oma kahetsust avaldasid, et nad mind telefoni teel kuidagi kätte ei saa) ning KLMiga (kes küsis minult fotosid katkisest kotist, vähemalt kahe eksperdi hinnangut, et kotti ei tasu parandada ning ostutšekki). Paar nädalat hiljem oligi mul Delta poolt uue koti ostmiseks raha arvel ning ühtlasi sain neilt kirja, et kõikide mu läbielamiste korvamiseks saadavad nad mulle 400 dollarit reisikrediiti. KLM soovis samal ajal endiselt koti taastamisväärtust ning eksperthinnanguid saada... Ning Air France helistas öösiti.

Tulles aga nüüd käesoleva aasta septembrisse, siis vaatasime Scotiga kalendrisse, et nimetatud 400 dollarit tuleb lähikuudel ära kasutada, et sellel parim enne ei kukuks. Kuna ühe teise lennu eest oli meil ka veel natuke saada, siis broneerisime omale nädalavahetuse reisi pealinna. Kui nüüd keegi arvab, et see kuidagi lihtsalt käis, et lähed kodulehele, valid lennu, sisestad oma voucherid ja prindid piletid välja, siis päris nii see ei käinud. Et omale need piletid saada, kulus ohtralt telefoni otsas istutud minuteid ja Scoti närvirakke, aga ühel hetkel meil need kaks piletit 580 dollari eest olemas olid ilma nende eest rohkemat välja käimata kui nimetatud närvirakud ning täna pealelõunal pakkisime kotid ning lendasime pealinna.