Esmaspäeva hommikut alustasime koos tuhandete malaidega piiri ületades. Sättisime oma Singapuri sisenemise kõige populaarsemale päevale ja kellaajale, kus samas suunas liiguvad ka kõik Singapuris tööl käivad malaid. Buss seisis uskumatu aja kahe piiri vahel ummikus. Kogu lõbu võttis üle kahe tunni aega. Täiesti hämmastusega meenutasin trip.ee-s olnud nõuandeid, kuidas Singapuris raha kokku hoida - ööbitagu Johor Bahrus, sealt saab mugavalt bussiga hommikuti muudkui Singapuri sõita. Well, good luck.
Viisime oma pagasi hoidu ja läksime Tekkasse sööma. Mangolassi, munaga rotid ja karri. Elu on ilus.
Pärast kohvi Starbucksis ja mu deiti saime Helenaga uuesti kokku ning alustasime kaubanduse läbitöötamist. Plaan oli paigas, aga me ei arvestanud kaubanduskeskuste mõõtmetega. Esimeses, kuuekorruselises tehnikakaubamajas kulutasime ca tunni Helenale kõrvaklappe ostes. Vahepeal pildistasime Marina Bay Sandsi ning liikusime seejärel Thanni ja Uniqlo suunas. Kreemivarud täiendatud, võttis Uniqlo riidevalik meil ilusti järgmise tunni. Vaatasin oma rõõmuks, et keskuses on ka DKNY pood, orienteerusin kaardi järgi kohale, et soetada omale deo stick ning selgus, et tegemist on puhtalt riidepoega. Täiesti asjatu käik kaubanduskeskuse maiteamitmendale korrusele. Sõime food centeris lõunat ning hakkasime Orchard roadi mööda tagasi liikuma. Vaatasime tee peal veel paari poodi sisse ning võtsime seejärel suuna Marina Bay Sandsi, et selle katuselt päikeseloojangut vaadata. Loojang lasi ennast oodata. Kosutasime end seni jookidega. Tuledes Singapur on võimas.
Kuna päike loojus arvatust hiljem, hakkas meil aeg vaikselt otsa saama. Käisime veel toidupoes (mul oli ju Skippyt vaja) ning korra turul ja oligi aeg oma kottide järele minna ning lennujaama liikuma hakata. Ei mingit kultuuri ega ajalugu. Helena peab kindlasti tagasi tulema, sest nii peamošee kui ka Arab Street jäid tal nägemata.
Kuna me lennujaama just üleliia vara ei jõudnud, siis meelelahutusvõimalused jäid meie poolt kasutamata. Sõime ja läksime väravasse.
Viisime oma pagasi hoidu ja läksime Tekkasse sööma. Mangolassi, munaga rotid ja karri. Elu on ilus.
Pärast kohvi Starbucksis ja mu deiti saime Helenaga uuesti kokku ning alustasime kaubanduse läbitöötamist. Plaan oli paigas, aga me ei arvestanud kaubanduskeskuste mõõtmetega. Esimeses, kuuekorruselises tehnikakaubamajas kulutasime ca tunni Helenale kõrvaklappe ostes. Vahepeal pildistasime Marina Bay Sandsi ning liikusime seejärel Thanni ja Uniqlo suunas. Kreemivarud täiendatud, võttis Uniqlo riidevalik meil ilusti järgmise tunni. Vaatasin oma rõõmuks, et keskuses on ka DKNY pood, orienteerusin kaardi järgi kohale, et soetada omale deo stick ning selgus, et tegemist on puhtalt riidepoega. Täiesti asjatu käik kaubanduskeskuse maiteamitmendale korrusele. Sõime food centeris lõunat ning hakkasime Orchard roadi mööda tagasi liikuma. Vaatasime tee peal veel paari poodi sisse ning võtsime seejärel suuna Marina Bay Sandsi, et selle katuselt päikeseloojangut vaadata. Loojang lasi ennast oodata. Kosutasime end seni jookidega. Tuledes Singapur on võimas.
Kuna päike loojus arvatust hiljem, hakkas meil aeg vaikselt otsa saama. Käisime veel toidupoes (mul oli ju Skippyt vaja) ning korra turul ja oligi aeg oma kottide järele minna ning lennujaama liikuma hakata. Ei mingit kultuuri ega ajalugu. Helena peab kindlasti tagasi tulema, sest nii peamošee kui ka Arab Street jäid tal nägemata.
Kuna me lennujaama just üleliia vara ei jõudnud, siis meelelahutusvõimalused jäid meie poolt kasutamata. Sõime ja läksime väravasse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar