teisipäev, 4. märts 2014

Ida-Euroopa invasioon







Kuna meie restoran mõistlikul kellaajal hommikusööki ei paku, läksime taas Noki. Seal on hea kohv, imehead munad ning plaadikoogimõõtu banaanipannkoogid.

Poole üheksa paiku võttis auto meid peale, et paadini viia. Selgus, et paat oli meie hotellist ca 100 meetri kaugusel. Selgus ka, et veedame päeva oma geograafiliste lähinaabrite seltskonnas. Kui me autosse astusime, oli parasjagu käimas vestlus:
Juhm venelane: Did you fly from Helsinki?
Soomlane: No, I live in Dublin and came directly from there.
Venelane: Why?
Soomlane: Because I moved there years ago.
Venelane: So, you flew to Helsinki and then to Bangkok?
Soomlane. No, directly from Ireland.
Venelane: This island?
Soomlane: No, Ireland. I live in Dublin.
Teine soomlane: United Kingdom
Venelane: So, from London?
Sigh: Yes.

Peale esimest peatust üritas venelane veenda meie kaptenit Malaisiasse sõitma. Lubas kõikide paadisolijate eest maksta. Ühes järgmistest peatuskohtadest arvasid kolm soomlast, et täiesti OK on keset paati suitsetama hakata, tundmata üldse huvi, kas see ka ülejäänud seltskonnale sobib.

Peale viit ühes seltskonnas veedetud tundi küsis üks soomlane, et mis keelt me Helenaga omavahel räägime. Mõned sõnad tunduvat sarnased, aga tal on tunne, et soome keel see siiski pole.

Tegime snorgeldamis-, laguuni- ja piknikupeatusi. Sõime ananassi ja arbuusi ning jõudsime poolteist tundi ettenähtust hiljem tagasi.

Jõudsime veel natuke rannas vedeleda ning vaatasime seejärel taas päikeseloojangut.

Õhtust sõime Blue Moonis, mille menüü mulle juba eile oli silma hakanud. Sõin friteeritud India pähkleid ning imehead kleepuvat riisi mangoga.

Hetkel vaatan taevas pikutavat tumeoranži kuud.

Kommentaare ei ole: