Camilla Läckberg - Jääprintsess
Postimehest lugesin selle raamatu (ning järje) kohta hiljuti paljusõnalist kiitust, aga tegelikult osutus täiesti tavaliseks krimkaks. Gardner on põnevam :)
Bill Bryson - Notes from a small Island
Enne kui Bryson peale 20 Inglismaal elatud aastat tagasi Ühendriikidesse kolib, otsustab ta Inglismaale ringi peale teha. Ja seda humoorika lähenemisega nagu tavaliselt. Lisaks võrdleb ta olukorda 20 aasta taguse ajaga. Meelelahutuslik lugemine nagu ikka temalt :)
Nicholas Sparks - Safe Haven
Nele Siplane - Mina olen moslem
Ühes peatükis kirjutas Nele sõprusest ja sellest, kuidas ta aeg-ajalt tunneb puudust sõbrannast, kellega koos kohvi juua ja juttu ajada. Peale raamatu läbilugemist tundus mulle, et see oli nagu pikk kiri oma sõbrannale, kellega ta pole ammu saanud juttu ajada ja kohvi juua. Oma muredest ja rõõmudest, mõtetest ja elust.
Mõnes mõttes oleks nagu tegemist järjega tema Egiptimaa raamatutele, mis juba andsid võimaluse tutvuda nende sealse igapäevase elu ja Nele perega. Seega ei seganud ka see, et antud raamatus ei olnud pikemat tutvustust ega ülevaadet. Ta lihtsalt kirjutas - endast ja oma lähedastest, nii nagu kirjutaks tuttavale, heale sõbrale. Ja ühtäkki tabasid ennast lugedes kaasa elamast, kaasa mõtlemast, mõistmast asju, mis enne kaugemad ja segased tundusid.
Raamatus oli palju isiklikku - perest, soovidest, ootustest ja samas oli ka üldisemalt mõtteid islamist. Ja kuigi ma kujutan omale ette, et ma tean islamist (tegelikult ka budismist, sest huvi erinevate religioonide vastu on mul olnud kooliajast saadik) rohkem kui keskmine eestlane, on siiski asju, mida ma ei mõista ja mille otstarbekuses on mind raske veenda (ramadaan). Ja kuigi Nele abiga on mu pilt islamist viimase aasta jooksul kõvasti avardunud, on siiski olnud asju, mida ma pole mingil põhjusel pidanud sobivaks otse küsida. Ja isegi mõnele sellisele küsimusele sain raamatust tegelikult vastuse :)
Kokku oli põimitud kaks raamatut, kaks elu, üks inimene - naine ja moslem.
Nicholas Sparks - A Bend in the Road
Nicholas Sparks - The Rescue
Rawi Hage - De Niro mäng
Raamat kahe lapsepõlvesõbra saatusest ja elu keerdkäikudest sõjaaegses Beirutis.
Juune Holvandus - Arabesk, vesipiip ja umma
Üsna eklektiline kogumik erinevatest lugudest Araabiamaadest. Ühest küljest nagu meelelahutuslik (lõbusad lood turult), teisest reisijuht (mida tohib, mida ei tohi, erinevad nõuanded), kolmandast teatmik (lõpus olevad peatükid lähiajaloost). Aga kokku tervikut ei moodusta.
Deborah Moggach - Parim hotell terves Indias
Ma ütlen seda väga harva, aga film on parem. Lisaks polnud raamatu tõlge ja toimetamine suurem asi.
Kajsa Ingermarsson - Väikesed kollased sidrunid
Marje Aksli - Minu Moldova
Raamat, mille igalt leheküljelt on tunda, kuidas autorile see maa ei meeldi, ei tekita ka lugedes mingit positiivset emotsiooni. Lisaks tundus enamus peatükke kuidagi poolikud olevat. Lühikesed. Ei jõudnud veel teemaga alustadagi, kui juba oli peatükk läbi ja algas uus. Lõpupoole oli ebaproportsionaalselt suur osa pühendatud poliitilisele situatsioonile, samas kui oleks pigem võinud kirjutada asjadest, millest ajalehed nagunii ei kirjuta. Minu Kasahstan oli ju kirjutatud väga sarnasest riigist, ent vaatamata samuti lokkavale korruptsioonile, vaesusele ja muudele probleemidele, suutis autor siiski luua ilusa kuvandi riigist.
Postimehest lugesin selle raamatu (ning järje) kohta hiljuti paljusõnalist kiitust, aga tegelikult osutus täiesti tavaliseks krimkaks. Gardner on põnevam :)
Bill Bryson - Notes from a small Island
Enne kui Bryson peale 20 Inglismaal elatud aastat tagasi Ühendriikidesse kolib, otsustab ta Inglismaale ringi peale teha. Ja seda humoorika lähenemisega nagu tavaliselt. Lisaks võrdleb ta olukorda 20 aasta taguse ajaga. Meelelahutuslik lugemine nagu ikka temalt :)
Nicholas Sparks - Safe Haven
Nele Siplane - Mina olen moslem
Ühes peatükis kirjutas Nele sõprusest ja sellest, kuidas ta aeg-ajalt tunneb puudust sõbrannast, kellega koos kohvi juua ja juttu ajada. Peale raamatu läbilugemist tundus mulle, et see oli nagu pikk kiri oma sõbrannale, kellega ta pole ammu saanud juttu ajada ja kohvi juua. Oma muredest ja rõõmudest, mõtetest ja elust.
Mõnes mõttes oleks nagu tegemist järjega tema Egiptimaa raamatutele, mis juba andsid võimaluse tutvuda nende sealse igapäevase elu ja Nele perega. Seega ei seganud ka see, et antud raamatus ei olnud pikemat tutvustust ega ülevaadet. Ta lihtsalt kirjutas - endast ja oma lähedastest, nii nagu kirjutaks tuttavale, heale sõbrale. Ja ühtäkki tabasid ennast lugedes kaasa elamast, kaasa mõtlemast, mõistmast asju, mis enne kaugemad ja segased tundusid.
Raamatus oli palju isiklikku - perest, soovidest, ootustest ja samas oli ka üldisemalt mõtteid islamist. Ja kuigi ma kujutan omale ette, et ma tean islamist (tegelikult ka budismist, sest huvi erinevate religioonide vastu on mul olnud kooliajast saadik) rohkem kui keskmine eestlane, on siiski asju, mida ma ei mõista ja mille otstarbekuses on mind raske veenda (ramadaan). Ja kuigi Nele abiga on mu pilt islamist viimase aasta jooksul kõvasti avardunud, on siiski olnud asju, mida ma pole mingil põhjusel pidanud sobivaks otse küsida. Ja isegi mõnele sellisele küsimusele sain raamatust tegelikult vastuse :)
Kokku oli põimitud kaks raamatut, kaks elu, üks inimene - naine ja moslem.
Nicholas Sparks - A Bend in the Road
Nicholas Sparks - The Rescue
Rawi Hage - De Niro mäng
Raamat kahe lapsepõlvesõbra saatusest ja elu keerdkäikudest sõjaaegses Beirutis.
Juune Holvandus - Arabesk, vesipiip ja umma
Üsna eklektiline kogumik erinevatest lugudest Araabiamaadest. Ühest küljest nagu meelelahutuslik (lõbusad lood turult), teisest reisijuht (mida tohib, mida ei tohi, erinevad nõuanded), kolmandast teatmik (lõpus olevad peatükid lähiajaloost). Aga kokku tervikut ei moodusta.
Deborah Moggach - Parim hotell terves Indias
Ma ütlen seda väga harva, aga film on parem. Lisaks polnud raamatu tõlge ja toimetamine suurem asi.
Kajsa Ingermarsson - Väikesed kollased sidrunid
Marje Aksli - Minu Moldova
Raamat, mille igalt leheküljelt on tunda, kuidas autorile see maa ei meeldi, ei tekita ka lugedes mingit positiivset emotsiooni. Lisaks tundus enamus peatükke kuidagi poolikud olevat. Lühikesed. Ei jõudnud veel teemaga alustadagi, kui juba oli peatükk läbi ja algas uus. Lõpupoole oli ebaproportsionaalselt suur osa pühendatud poliitilisele situatsioonile, samas kui oleks pigem võinud kirjutada asjadest, millest ajalehed nagunii ei kirjuta. Minu Kasahstan oli ju kirjutatud väga sarnasest riigist, ent vaatamata samuti lokkavale korruptsioonile, vaesusele ja muudele probleemidele, suutis autor siiski luua ilusa kuvandi riigist.
2 kommentaari:
Aitäh väga sooja arvustuse eest! Mul läks kohe silm märjaks :)
Gaili, ka mul on tunne, et k6ik minu toimetatud raamatud on paremad kui minu kirjutatud raamat. :) Kasahstan, Omaan, Moskva, Vietnam, Ungari ja Kanada.
(Ja ma ei kirjutanud seda raamatut selleks, et kelleski positiivset emotsiooni esile kutsuda... :) Mul olid hoopis teised plaanid selle raamatuga.)
Postita kommentaar