Anna-Maria Penu - Kes kardab Aafrikat?
Leonora Peets - Maroko taeva all
Ester Laansalu - Minu Kreeka
Karl Pilkington - Happyslapped by a Jellyfish
Roy Strider - Punane ja must
reede, 30. september 2011
Smurfid
The Smurfs, režissöör Raja Gosnell
Kuna mina lapsena nägin vaid väga üksikuid osi Smurfidest ja neidki soome keeles, millest ma lõuna-eestlasena midagi aru ei saanud, siis minul Smurfidega seoses sooje lapsepõlvemälestusi ei olnud, mida filmil rikkuda õnnestuks. Sellega on tihtipeale põhjendatud oma negatiivset suhtumist filmi, et "pole üldse seesama multikas, mida ma lapsepõlvest mäletan".
Minu meelest oli täitsa lahe film ja läheks isegi komöödiana täitsa arvesse.
Kuna mina lapsena nägin vaid väga üksikuid osi Smurfidest ja neidki soome keeles, millest ma lõuna-eestlasena midagi aru ei saanud, siis minul Smurfidega seoses sooje lapsepõlvemälestusi ei olnud, mida filmil rikkuda õnnestuks. Sellega on tihtipeale põhjendatud oma negatiivset suhtumist filmi, et "pole üldse seesama multikas, mida ma lapsepõlvest mäletan".
Minu meelest oli täitsa lahe film ja läheks isegi komöödiana täitsa arvesse.
kolmapäev, 28. september 2011
Kes kardab Aafrikat?
Anna-Maria Penu "Kes kardab Aafrikat?"
Peale Penu esimese raamatu "Minu Hispaania" lugemist oli tema Aafrika-raamat täielik üllatus ja seda positiivses mõttes. Raamat oli kirjutatud ladusalt, kõik peatükid moodustasid ühtse raamatu ja kuna ma Aafrika kohta olen pigem vähem lugenud, siis minu jaoks oli ka sisuliselt huvitav.
Kas raamatu teisele osale võiks autorist valida foto, kus tal ka riided seljas on? :)
Peale Penu esimese raamatu "Minu Hispaania" lugemist oli tema Aafrika-raamat täielik üllatus ja seda positiivses mõttes. Raamat oli kirjutatud ladusalt, kõik peatükid moodustasid ühtse raamatu ja kuna ma Aafrika kohta olen pigem vähem lugenud, siis minu jaoks oli ka sisuliselt huvitav.
Kas raamatu teisele osale võiks autorist valida foto, kus tal ka riided seljas on? :)
teisipäev, 20. september 2011
Maroko taeva all
Leonora Peets - Maroko taeva all
1930 kolisid Leonora ja Rudolf Peets Marrakeshi ning jäid sinna 45 aastaks. Suurem osa raamatus olevatest lugudest leidis aset 30ndatel, mõned ka hilisematel aastatel. Seega saab hea ülevaate Maroko kultuurist, tavadest ja inimestest just 30ndatel. Kuivõrd Rudolf Peets töötas arstina ning puutus seega kokku eelkõige kohalikega, olid neile avatud paljud marokolaste kodud, mis tavaturistile, nii lühema- kui pikemaaegsetele suletuks jäid. Nad osalesid tähtpäevadel, pidustustel, elasid kaasa oma sõprade rõõmudele ja kurbusele. Aeg-ajalt jäid neile mõned asjad ka mõistetamatuks.
Mulle meeldis, kuidas elu Marokos oli kirja pandud läbi erinevate inimeste, nende elude, nende lugude.
1930 kolisid Leonora ja Rudolf Peets Marrakeshi ning jäid sinna 45 aastaks. Suurem osa raamatus olevatest lugudest leidis aset 30ndatel, mõned ka hilisematel aastatel. Seega saab hea ülevaate Maroko kultuurist, tavadest ja inimestest just 30ndatel. Kuivõrd Rudolf Peets töötas arstina ning puutus seega kokku eelkõige kohalikega, olid neile avatud paljud marokolaste kodud, mis tavaturistile, nii lühema- kui pikemaaegsetele suletuks jäid. Nad osalesid tähtpäevadel, pidustustel, elasid kaasa oma sõprade rõõmudele ja kurbusele. Aeg-ajalt jäid neile mõned asjad ka mõistetamatuks.
Mulle meeldis, kuidas elu Marokos oli kirja pandud läbi erinevate inimeste, nende elude, nende lugude.
Minu Kreeka
Ester Laansalu - Minu Kreeka
Üle pika aja üks Minu-sarja raamat, mis mulle täitsa meeldis. Raamat oli ühtlaselt kirjutatud, peatükkide puhul ei tekkinud seda tavalist tunnet, et mõni "kohustuslik osa" on jõuga sisse pressitud. Eelkõige kirjeldaski autor Kreekat just läbi sealsete inimeste ning nii said läbi võetud erinevad tavad, harjumused, toidud, saarestik ja muu.
Natuke võõrkehana tundus kohe raamatu alguses olnud peatükk Kreeka haiglast. Kummaline oli seda kohe enam-vähem sissejuhatuseks lugeda ning ka hiljem jäi see meelde kui täiesti vales kohas olev.
Ühtlasi tahaks toimetaja tähelepanu juhtida asjaolule, et hea tava on võõrkeelsed nimetused ära tõlkida, kui neile eestikeelne vaste olemas on. Näiteks pakuksin, et bakaliaros võib olla tursk.
Üle pika aja üks Minu-sarja raamat, mis mulle täitsa meeldis. Raamat oli ühtlaselt kirjutatud, peatükkide puhul ei tekkinud seda tavalist tunnet, et mõni "kohustuslik osa" on jõuga sisse pressitud. Eelkõige kirjeldaski autor Kreekat just läbi sealsete inimeste ning nii said läbi võetud erinevad tavad, harjumused, toidud, saarestik ja muu.
Natuke võõrkehana tundus kohe raamatu alguses olnud peatükk Kreeka haiglast. Kummaline oli seda kohe enam-vähem sissejuhatuseks lugeda ning ka hiljem jäi see meelde kui täiesti vales kohas olev.
Ühtlasi tahaks toimetaja tähelepanu juhtida asjaolule, et hea tava on võõrkeelsed nimetused ära tõlkida, kui neile eestikeelne vaste olemas on. Näiteks pakuksin, et bakaliaros võib olla tursk.
esmaspäev, 19. september 2011
Sidrunimaitseline õunakook
Mõnusalt krõbeda põhjaga pähkline ja sügisene õunakook, kus õuntele lisab hapukust lemon curd ja eksootilisust kookospiim.
Põhja jaoks läheb vaja:
185 grammi jahu (mina võtsin pool riisijahu, veerand tatrajahu ja veerand rukkijahu)
100 grammi võid
1 munakollane
paar spl külma vett
Täidise jaoks läheb vaja:
3-4 suuremat õuna
3 spl sidrunivõiet
3 spl pähklitükkidega maapähklivõid
1 spl kookospiimapulbrit
4-5 spl suhkrut
paar spl hakitud pähkleid
Sega põhja ained taignaks, suru vormi ning pane ca pooleks tunniks külmkappi.
Kuumuta ahi 200 kraadini. Eemalda õuntelt südamed ning viiluta sektoriteks. Sega sidrunivõie kookospiimapulbriga.
Pane põhi eelsoojendatud ahju ning küpseta ca 15 minutit. Kata seejärel põhi esmalt maapähklivõiga, seejärel sidruni-kookosevõidega ning õunaviiludega. Raputa peale suhkrut ning hakitud pähkleid. Kata vorm fooliumiga ning küpseta 185 kraadi juures 25 minutit. Eemalda foolium ning küpseta 200 kraadi juures kuni õunad on läbi küpsenud ning kergelt pruunikad, ca 15 minutit.
Põhja jaoks läheb vaja:
185 grammi jahu (mina võtsin pool riisijahu, veerand tatrajahu ja veerand rukkijahu)
100 grammi võid
1 munakollane
paar spl külma vett
Täidise jaoks läheb vaja:
3-4 suuremat õuna
3 spl sidrunivõiet
3 spl pähklitükkidega maapähklivõid
1 spl kookospiimapulbrit
4-5 spl suhkrut
paar spl hakitud pähkleid
Sega põhja ained taignaks, suru vormi ning pane ca pooleks tunniks külmkappi.
Kuumuta ahi 200 kraadini. Eemalda õuntelt südamed ning viiluta sektoriteks. Sega sidrunivõie kookospiimapulbriga.
Pane põhi eelsoojendatud ahju ning küpseta ca 15 minutit. Kata seejärel põhi esmalt maapähklivõiga, seejärel sidruni-kookosevõidega ning õunaviiludega. Raputa peale suhkrut ning hakitud pähkleid. Kata vorm fooliumiga ning küpseta 185 kraadi juures 25 minutit. Eemalda foolium ning küpseta 200 kraadi juures kuni õunad on läbi küpsenud ning kergelt pruunikad, ca 15 minutit.
neljapäev, 15. september 2011
esmaspäev, 12. september 2011
Apelsinilassi
Ja lassidega jätkan :) Apelsinilassi maitses täpselt nii nagu ma seda ka Nepalist mäletan.
Vaja läheb:
1 apelsin
3 dl vett
1 dl suhkrut
1 kaneelipulk (soovi korral)
klaasitäis jogurtit või keefiri
2 kardemonikupart
pisut safranit
Keeda veest, apelsinimahlast ja suhkrust siirup (soovi korral lisa siirupisse ka kaneelipulk) ning lase sel jahtuda. Koori kardemon ning purusta seemned uhmris. Sega jogurt või keefir, kardemon ja safran korralikult läbi ning lisa juurde soovitud kogus apelsinisiirupit. Kui siirupit jääb üle, saad seda järgmise apelsinilassi või portugali kreemikoogikeste tegemiseni külmkapis hoida :)
Retsept taas nami-namist.
Vaja läheb:
1 apelsin
3 dl vett
1 dl suhkrut
1 kaneelipulk (soovi korral)
klaasitäis jogurtit või keefiri
2 kardemonikupart
pisut safranit
Keeda veest, apelsinimahlast ja suhkrust siirup (soovi korral lisa siirupisse ka kaneelipulk) ning lase sel jahtuda. Koori kardemon ning purusta seemned uhmris. Sega jogurt või keefir, kardemon ja safran korralikult läbi ning lisa juurde soovitud kogus apelsinisiirupit. Kui siirupit jääb üle, saad seda järgmise apelsinilassi või portugali kreemikoogikeste tegemiseni külmkapis hoida :)
Retsept taas nami-namist.
Kardemonilassi
Minu kardemoniarmastusest teavad vist kõik, kes mu kööki sattunud on :) On väga vähe toite ja jooke, kuhu ma seda valmis sokutama poleks... Aga alles täna avastasin, et lisaks mangolassile on võimalik lihtsate vahenditega teha veel mitut lassit. Näiteks kardemonilassit, mida juues satub aeg-ajalt ka mõni suurem kardemoniseeme hamba alla :)
Vaja läheb:
klaasitäis keefiri või maitsestamata jogurtit
1 tl suhkrut või 1 tl mett või 1 spl vahtrasiirupit
2 kardemonikupart
Koori kardemon ning purusta seemned uhmris. Sega kõik ained omavahel ning kui võimalik, lase ca pool tundi enne serveerimist külmkapis jahtuda ja maitsestuda.
Retsepti võtsin nami-namist.
Vaja läheb:
klaasitäis keefiri või maitsestamata jogurtit
1 tl suhkrut või 1 tl mett või 1 spl vahtrasiirupit
2 kardemonikupart
Koori kardemon ning purusta seemned uhmris. Sega kõik ained omavahel ning kui võimalik, lase ca pool tundi enne serveerimist külmkapis jahtuda ja maitsestuda.
Retsepti võtsin nami-namist.
pühapäev, 11. september 2011
Happyslapped by a Jellyfish
Karl Pilkington - Happyslapped by a Jellyfish
Järjekordne raamat sarjast "Lõbusat reisikirjandust". Seekord 30-ndate alguses olevalt mehelt, kes tegelikult reisida ei armastagi, aga keda tema elukaaslane pidevalt kuhugi veab :)
Raamat on meeleolukalt kirjutatud ning sisaldab ka rohkelt pilte, koomikseid ja reisifotosid.
Järjekordne raamat sarjast "Lõbusat reisikirjandust". Seekord 30-ndate alguses olevalt mehelt, kes tegelikult reisida ei armastagi, aga keda tema elukaaslane pidevalt kuhugi veab :)
Raamat on meeleolukalt kirjutatud ning sisaldab ka rohkelt pilte, koomikseid ja reisifotosid.
teisipäev, 6. september 2011
Dal Bhat
Ma ei kujuta ette, miks ma pidasin Nepalis vajalikuks alati kana süüa kui nende rahvusroog dal bhat (läätsed riisiga) on oma lihtsuses ülimalt maitsev. Ka Eestis ei osanud ma riisi enne hinnata kui leidsin võimaluse omale kvaliteetse ja maitsva riisi tellimiseks ning õppisin seda korralikult ka keetma ja aurutama.
Vaja läheb:
100 ml riisi
100 ml punast läätse
2 tomatit
pool sibulat
1 küüslauguküüs
pool tl vürtskööment
natuke soola
soovi korral tšillit
vett
õli
Vaja läheb:
100 ml riisi
100 ml punast läätse
2 tomatit
pool sibulat
1 küüslauguküüs
pool tl vürtskööment
natuke soola
soovi korral tšillit
vett
õli
Leota riisi kaks tundi ning keeda seejärel pehmeks. Pane läätsed keema Püreesta tomatid. Haki sibul ja küüslauk ning pruunista kergelt õlis. Vala hulka püreestatud tomat ning maitsesta soola, vürtsköömne ja tšilliga. Lase kastmel natuke paksemaks keeda, seejärel kurna läätsed ning lisa need tomatisegu hulka. Hauta kuni läätsed on pehmed, vajadusel lisa vahepeal pisut vett.
Serveeri riis ja läätsed kas eraldi kaussides või ühel taldrikul.
Serveeri riis ja läätsed kas eraldi kaussides või ühel taldrikul.
esmaspäev, 5. september 2011
Punane ja must
Roy Strider - Punane ja must
Mulle meeldib Roy Strider, nii tema kirjastiil kui ka seisukohad ja teemad. Nautisin mõned aastad tagasi nii Himaalaja juttude kui ka Minu Mongoolia lugemist. Ning nüüd siis kolumnikogu Punane ja must. Vaatamata sellele, et paljusid kolumne olin ma meediast juba lugenud ning mõned olid (natuke pikemalt) kirjas Himaalaja juttudes, oli neid siiski värskendav jälle üle lugeda. Kirjutab ta ju teemadel, mis Eestis paraku lahendust leidvat ei tundu ning samuti leidis pikemalt käsitlemist Tiibeti temaatika.
Ainus, milles meie seisukohad lahku läksid, oli venelaste integratsioonivõimalused ja -vahendid Eestis.
Mulle meeldib Roy Strider, nii tema kirjastiil kui ka seisukohad ja teemad. Nautisin mõned aastad tagasi nii Himaalaja juttude kui ka Minu Mongoolia lugemist. Ning nüüd siis kolumnikogu Punane ja must. Vaatamata sellele, et paljusid kolumne olin ma meediast juba lugenud ning mõned olid (natuke pikemalt) kirjas Himaalaja juttudes, oli neid siiski värskendav jälle üle lugeda. Kirjutab ta ju teemadel, mis Eestis paraku lahendust leidvat ei tundu ning samuti leidis pikemalt käsitlemist Tiibeti temaatika.
Ainus, milles meie seisukohad lahku läksid, oli venelaste integratsioonivõimalused ja -vahendid Eestis.
pühapäev, 4. september 2011
Täidetud õunad
Iga sügis saab tehtud terve rida uusi ning ammuläbiproovitud ning heakskiidetud õunakooke. Lisaks neile lisandub nimekirja tavaliselt ka mõni uus ahjuõunaversioon. Nii ka see aasta :) Aprikoosi-pistaatsiatäidisega ahjuõunad Jamie 30 minuti roogadest.
Vaja läheb:
4 õuna
1 muna
100 gr pruuni suhkrut
100 gr kuivatatud aprikoose
100 gr pistaatsiapähkleid või mandleid või nende segu
soovi korral rõõska koort serveerimiseks
Uurista õuntel südamed välja ning tee ümber iga õuna keskpaiga noaga kerge sisselõige. Purusta ja sega blenderis suhkur, muna, aprikoosid ja mandlid-pähklid. Suru saadud segu mõlemalt poolt korralikult õunte sisse. Tõsta õunad vormi ning küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures ca pool tundi (vastavalt õuna suurusele ja sordile vajadusel ka rohkem või vähem). Vahetult enne väljavõtmist võid ahju mõneks minutiks ka grilli peale panna, et täidis mõnusalt karamelliseks küpseks.
Serveeri soojalt või jahtunult ja soovi korral rõõsa koorega.
Vaja läheb:
4 õuna
1 muna
100 gr pruuni suhkrut
100 gr kuivatatud aprikoose
100 gr pistaatsiapähkleid või mandleid või nende segu
soovi korral rõõska koort serveerimiseks
Uurista õuntel südamed välja ning tee ümber iga õuna keskpaiga noaga kerge sisselõige. Purusta ja sega blenderis suhkur, muna, aprikoosid ja mandlid-pähklid. Suru saadud segu mõlemalt poolt korralikult õunte sisse. Tõsta õunad vormi ning küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures ca pool tundi (vastavalt õuna suurusele ja sordile vajadusel ka rohkem või vähem). Vahetult enne väljavõtmist võid ahju mõneks minutiks ka grilli peale panna, et täidis mõnusalt karamelliseks küpseks.
Serveeri soojalt või jahtunult ja soovi korral rõõsa koorega.
reede, 2. september 2011
Karamelline kaalikas kardemoniga
Lappasin eile õhtul Vahemere maade kokaraamatut ja Lähis-Ida alt jäi silma pealkiri karamellistatud porgandid kardemoniga. Mulle meenusid ema ja vanaema tehtud karamellised kaalikad, mida ma nii lapsena kui ka hiljem väga armastasin. Tegemist on karamellistatud suhkrus praetud kaalikaviiludega, mis maitsevad lihtsalt imeliselt. Otsustasin, et kuna külmkapis on üks kaalikas ootel, siis täna õhtuks on karamelline kaalikas kardemoniga. Kui ma aga õhtul kokaraamatu ette võtsin, et kontrollida, kas peale suhkru ja kardemoni sinna veel midagi sisse läheb, selgus ootamatult, et ma oleksin õhtul pidanud ikka retsepti ka vaatama :) Lisaks eelpoolmainitud koostisainetele oli nimekirjas veel piim, või, jahu ja sidrun. Nii, et ei saa midagi öelda, et vaid eestlased armastavad oma jahutoite :)
Vaja läheb:
pool kilo riivitud kaalikat või porgandit
150 grammi suhkrut
500 ml piima
0,25 tl jahvatatud kardemoni
2 tl riivitud sidrunikoort
2 sl võid
2 sl nisujahu
Kuumuta porgandit/kaalikat, suhkrut, piima, kardemoni ja sidrunikoort potis ca 10 minutit kuni juurvili on pehme. Kurna segu, kuid jäta vedelik alles. Sulata puhtas potis või ning pruunista selles kergelt jahu. Sega juurde juurvili ning hauta ca 5 minutit. Sega hulka vedelik ja hauta veel 5 minutit. Serveeri kuumalt näiteks liha juurde.
Vaja läheb:
pool kilo riivitud kaalikat või porgandit
150 grammi suhkrut
500 ml piima
0,25 tl jahvatatud kardemoni
2 tl riivitud sidrunikoort
2 sl võid
2 sl nisujahu
Kuumuta porgandit/kaalikat, suhkrut, piima, kardemoni ja sidrunikoort potis ca 10 minutit kuni juurvili on pehme. Kurna segu, kuid jäta vedelik alles. Sulata puhtas potis või ning pruunista selles kergelt jahu. Sega juurde juurvili ning hauta ca 5 minutit. Sega hulka vedelik ja hauta veel 5 minutit. Serveeri kuumalt näiteks liha juurde.
neljapäev, 1. september 2011
Araabiapärane saiapuding
Minu viimase aja lemmikud tulevad suuremalt jaolt Vahemere erinevatelt kallastelt. Antud saiapuding valmib kiirelt ning on tõeliselt mõnus pehme, kreemine ja pähkline dessert tööpäeva õhtusse või laupäevahommikuse kohvi kõrvale.
Vaja läheb (täpsed kogused sõltuvad vormi(de) suurusest:
filotainast, croissanti, maisihelbeid või nende segu
väike peotäis purustatud pähkleid (näiteks metsapähkel või pistaatsia) ja mandleid
rosinaid
piima
munakollane
suhkrut
võid
Kui kasutad filotainast, voldi väikesed tükid kergelt kokku ning küpseta kuldpruuniks. Lõika croissant väiksemateks tükkideks. Mina kasutasin ca 15-cm läbimõõduga vormi ning võtsin ühe croissanti ja peotäie küpsetatud filotaignatükke.
Määri vorm võiga ning kata põhi poolega saiast. Seejärel pane sinna peale pool pähklitest ja rosinatest ning kõige peale teine pool saiast. Sega piim suhkruga (võid kasutada nii pruuni kui tuhksuhkrut) ning kuumuta kuni suhkur on sulanud. Lase hetk jahtuda ning vala kiirelt segades munkollase peale. Sega korralikult läbi, vala sisse ülejäänud pähklid ja rosinad ning küpseta 175C juures ca 15 minutit.
Retsepti võtsin Beiruti maitsest.
Vaja läheb (täpsed kogused sõltuvad vormi(de) suurusest:
filotainast, croissanti, maisihelbeid või nende segu
väike peotäis purustatud pähkleid (näiteks metsapähkel või pistaatsia) ja mandleid
rosinaid
piima
munakollane
suhkrut
võid
Kui kasutad filotainast, voldi väikesed tükid kergelt kokku ning küpseta kuldpruuniks. Lõika croissant väiksemateks tükkideks. Mina kasutasin ca 15-cm läbimõõduga vormi ning võtsin ühe croissanti ja peotäie küpsetatud filotaignatükke.
Määri vorm võiga ning kata põhi poolega saiast. Seejärel pane sinna peale pool pähklitest ja rosinatest ning kõige peale teine pool saiast. Sega piim suhkruga (võid kasutada nii pruuni kui tuhksuhkrut) ning kuumuta kuni suhkur on sulanud. Lase hetk jahtuda ning vala kiirelt segades munkollase peale. Sega korralikult läbi, vala sisse ülejäänud pähklid ja rosinad ning küpseta 175C juures ca 15 minutit.
Retsepti võtsin Beiruti maitsest.
Raamatukuu august 2011
Peter Mayle - Prantsuse naudingud
Sue Monk Kidd - Mesilaste salajane elu
Ragne Jõerand - Minu Bollywood
Krister Kivi - Eesti maja
Anthony Bourdain - Koka rännakud
Sue Monk Kidd - Mesilaste salajane elu
Ragne Jõerand - Minu Bollywood
Krister Kivi - Eesti maja
Anthony Bourdain - Koka rännakud
Tellimine:
Postitused (Atom)