Gaili: "Aga akki naeme Mexico Citys Angelitot?"
Helena: "Ole moistlik, kui suur on toenaosus, et me 22 miljoni elanikuga linnas kohtame kaks korda yhte ja sama inimest?"
Nyyd voib oelda, et toenaosus on suur. Aga algusest :)
Kui ma 2. veebruaril poe ees aega parajaks tegin ja ootasin, et Helena valja tuleks, lahenes mulle minust ca kymme aastat noorem tyyp ja kysis ega mul tuld pole. Mul polnud. Siis hakkas koiksugu muid asju kysima ja raakima ja lopuks sokutas mulle oma meiliaadressi, et kui me tagasi Mexico Citys, siis temaga yhendust votaks ja salsaklubidesse laheks. Seda me ei teinud. Ja tana kui vaatasime hotelle, kysiti meilt yhe hotelli ees jalle tuld. Vaatasime tyybile otsa... ja tegemist sellesama Angelitoga. Igal juhul yritasime sealt kiirelt minema saada :)
Tana on siin valentinipaev. Koik poed ja restod on kaunistatud, nii mehed kui naised konnivad ringi ohupallide, pehmete loomade ja lilledega. Etteruttavalt olgu oeldud, et ka meie kondisime hotelli tagasi lillega. Aga tegelikult tundub, et valentinipaev on uue aasta jarel olulisim tahtpaev. Sest igal pool on pidu ja ohupallid.
Ja endiselt on linn tais mehi, kes koik meiega suhtlevad. Ca 500 meetrit enne hotelli hakkas meiega kaasas kaima yks meesterahvas, kes kordas pidevalt kui hea meel tal meiega kohtuda on. Kuna me tema parast keerasime valest tanavast ara (ta kinnitas, et teab, kus Viini tanav on ja saadab meid ara, aga ei teadnud ta midagi), siis meil eriti hea meel polnud. Roosi saime ka temalt.
Paeval saime tuttavaks Juaniga. Tema opib keeli ja kolib varsti Oaxacasse. Tema meiliaadress on mul ka olemas. Erinevalt teistest kandis ta ylikonda ja oli enam-vahem meievanune :D
Nii, et nii palju mehi sattus meie tanasesse, vaga olulisse tahtpaeva. Edaspidi vastame koikidele meestele vaid eesti keeles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar