Ciudad de Mexico

Kuna suhelda tuleb valdavalt hispaania keeles, sest isegi lennujaama tootajad ei raagi inglise keelt, siis raskendab see aeg-ajalt meie elu. Naiteks ma voin ju tapselt teada, kuidas hispaania keeles midagi kysida, aga vastusest arusaamine on juba korgem piltaazh, sest asjaliku info peidavad nad vaga osalavalt ara rohkesonalise jutu sisse, mainides lisaks juhistele ara ka teeolud ja muu taolise olulise :) Kui veel mitu inimest on nou andmas, siis laheb eriti keeruliseks, sest koikidel on parimast ja lyhemast marsruudist oma ettekujutus.

Nagu ikka reisides anname pidevalt aru, kust me parit oleme ning mulle yllatuseks nad isegi teinekord teavad, kus Eesti on. Tana hommikul tekitasime (oigemini Helena) esimest korda "huvi" ca omaealises meesterahvas. Senini olid meile tahelepanu pooranud ca 20-25-aastased ning yle 60-aastased meesterahvad. Kutsutakse nii klubidesse kui ka kohvikutes oma lauda. Tulles tagasi hommikuse huvi juurde, oli see taistuubitud metroos, fyysiline ja kui Helenal oleks olnud liigutamisruumi, oleks ta mehele oma seisukoha samuti fyysiliselt teatavaks teinud.

Mexico City ise on hoomamatult suur. Kohale joudsime ohtul ning lennukiaknast paistis tuledemeri nii kaugele kui silm seletas. Vatikani jarel kristliku maailma jaoks teist kohta hoidvat Guadalupe Basilicat otsisime ysna suvalisest linnaosast pool tundi. Basiilika ise on voimas, kuid tundus, et just vaga paljud turistid ei olnud otsimisega seda vaeva nainud, mida meie. Yleyldse arvasime Mexico Citys, et me oleme ainsad turistid, aga siis nagime veel yhte :) Ja ohtul Torre Latinoamerica otsas ka teist - Soome tytarlast.