Raamatukuu juuli 2010

Aravind Adiga - Between the Assassinations
Julia Buhring, Celeste Jones ja Kristina Jones - Ainult koos õega
Gerald Durrell - Piknik ja teised võrratud lood
Banana Yoshimoto - Köök

R-kioski nõmekampaaniad

R-Kioski kampaaniad, kus müüja sulle nagu Egiptuse turumutt mingit kaupa üritab pähe määrida, on nõmedad. Viimasel ajal üks lõpeb, teine algab, nii, et isegi mina, väga harva nimetatud kioskis käijana olen sattunud sinna eranditult ainult kampaaniaaegadel. Õnneks on Tallinnas Kadaka Selveri kõrval selline putka, kus siiani ei ole mulle kordagi midagi pakutud. Tänutäheks olen ma selle nänni siis ka tasuta küsimata jätnud :)

Praegu pakutakse R-putkades Väikest Tomi. Eelmisel nädalavahetusel kuulsin sellist vestlust ca kümneaastase poisi, kes ostis parajasti jäätist ja šokolaadi ja müüja vahel:
Müüja: "Kas sa tahaksid lisaks ka Väikest Tomi osta?"
Poiss: "Mismõttes lisaks osta?"
Müüja (ninnunännu tooniga): "Noh, meil on siin selline kampaania, et kui mina sulle Väikest Tomi ei paku, siis sa võid selle omale tasuta küsida."
Poiss (tooniga, millest võis arvata, et ta pidas müüjat natuke kohtlaseks): "Ei, ma ei usu, et ma kahte jäätist korraga süüa tahaksin."

:)

Pärnu söögikohtadest

Iga kord kui ma Pärnusse lähen, on sinna tekkinud terve rida uusi söögikohti. Kas käin mina seal liiga harva või kasvab neid tõesti sinna meeletu kiirusega juurde :)

Esiteks selle suve kõige populaarsem kohvik-restoran Supelsaksad. Kodulehelt üle vaadanud, et nimetatud koht on avatud 8-23, seadsime laupäevahommikul kella 9 paiku sammud sinna, et hommikust süüa. Lauda istudes selgus, et köök avatakse alles kell 11 ja enne seda on võimalik vaid kohvi juua ja leti pealt värskeid saiu ja pirukaid osta. Minu küsimuse peale, et võib-olla tasuks nimetatud info ka kodulehele üles panna, nõustus ettekandja, et see on hea idee, kuid tänase seisuga, ligi nädal hiljem on see siiski tegemata. Saiad ja pirukad olid küll maitsvad, kuid meeletult rasvased (näpu vahele võttes muutus kardemonirulli pind väljavoolavast õlist/võist täiesti läikivaks). Märkusena olgu ka lisatud, et kui nende kodulehel olev menüü oleks avanenud, ei oleks me sinna hommikusööki otsima läinud, sest menüüst saab aru küll, et eraldi hommikusööki neil ei pakuta ning koorese pastaga päeva alustada ei tahaks. Ka menüü ei avane nende kodulehel endiselt.

Koidula pargi kõrval samanimelises hotellis olev söögikoht reklaamib ennast kui värske ja eestimaine ning menüü kinnitab, et kui mitte 100%, siis vähemalt 99% (võimalik, et oli 95%) on kõik puhas ja värske. Istusime terrassile ning meie lauast avanes vaade otse kööki. Leidsime ühiselt, et kui restorani köögis kasutatakse mikrolaineahju ja sellised töömeetodeid, siis tuleks aknad katta läbipaistmatu rulooga. Tellitud lasanje võeti külmkapist ning soojendati mikrolaineahjus. Grillitud kanaga salati ja wrapi kanad võeti samuti juba grillitult külmkapist ning soojendati raudade vahel. Sellise tegutsemise korral jääb natuke arusaamatuks suurelt väljareklaamitud puhtus ja värskus.

Vanalinnas, Picadilly kohviku vastas on avatud uus mahetoidurestoran. Kujundus on valge, avar ja lilleline ning magustoidud head. Aga. Tellisime igaüks magustoidu, millest laudatoodud kook oli ammu söödud, kui toodi jäätis ning ka sellest oli pool söödud kui jõudis kohale kolmas magustoit, vaniljekaste vaarikatega. Viimane neist magusatest oli tõeliselt suvine (ja loomulikult erakordselt rammus), jäätis ei olnud suurem asi ning mangokook oli lihtsalt tavaline. Menüü oli aga üsna ahvatlev, nii, et kui Pärnusse jälle asja, siis tõenäoliselt lähen sinna ka uuesti.

Tex Mex & Grill Mõnus Margarita - kui jätta kõrvale see, et nad mainivad oma kodulehel Mehhikot ning võtta seda kui tavalist grillirestorani, siis üldiselt on ta üsna kindla peale minek. Kui sealsed kokad kunagi tutvuvad erinevate maitseainete, ürtide, vürtside ja eelkõige tšilliga lisaks soolale ja kartuli üldmaitseainele, hakkab see võib-olla natuke rohkem mehhiko moodi maitsema. Hetkel on seal täitsa head grillitud fileed maisitõlvikute ja punase veini kastmega. Ainult, et marineeritud paprika oleks võinud kanale lisamata jätta.

Sadhu

Tänase Kuressaares käigu sõna otseses mõttes kõige eredam elamus :)

Annan ära

Annan ära mõned seismajäänud käevõrud ja kõrvarõngad :) Kui tahad siit midagi, siis saada e-mail või jäta teade kommentaaridesse.

Tšilline

Köök

Banana Yoshimoto - Köök

Minu kokkupuuted jaapani kirjandusega on siiani olnud väga põgusad ning piirdunud peamiselt kooliajal loetud kriminullidega. Pean tunnistama, et kui ma mõtlen Jaapani filmide või kirjanduse peale, meenuvad mulle esmalt sõjateemad ning seejärel geishad. Seetõttu osutus antud raamat mulle meeldivaks üllatuseks.

Köök koosneb kahest loost - Köök ja Moonlight shadow ja on kahest noorest tüdrukust. Mõlemad on lood surmast, üksindusest, armastusest, sõprusest. Tegevus toimub küll kaasaegses Jaapanis, kuid tugevalt on tunda ka vanu traditsioone. Lisaks on mõlemas loos ka unenäolis-müstilist lähenemist, Köögis vaid ajuti, kuid Moonlight shadow põhineb müstikal väga suures osas.

Armastus. Köögis oli see eelkõige tunnetuslik, vaevuaimatav... Moonlight shadow's valus, lõpetamata, valjusti väljaöeldud. Lahkumine on midagi sellist, mis naiste puhul vajab lõpetamist, hüvastijättu. Sest muidu käib see suhe, inimene, tunne pikalt kaasas. Liiga pikalt.

Letters to Juliet

Letters to Juliet, režissöör Gary Winick

Oh, mulle nii meeldivad sellised romantilised filmid vahest. Ja kui filmi tegevus on viidud Toskaana põldude vahele, Sienasse, Veronasse ja väikestesse mägiküladesse, siis olen "ära ostetud" :)

Sophie sõidab oma üsna hoolimatu kihlatu Victoriga Veronasse eel-mesinädalaid veetma ning avastab seal, et kummalgi on küll omad kired, kuid ei jaga teineteise omi. Nii veedab Victor kogu puhkuse erinevates veiniistandustes, juustumeistrite juures ning muul moel kokandusega vahetult kokku puutudes. Otsides omale tegevust satub Sophie Julia sekretariaati, kus neli naisterahvast vastavad kirjadele, mis naised Juliale jätnud on, lootuses vastuseid leida. Naisi abistades leiab Sophie aga 50 aastat tagasi seina sisse peidetud kirja ning otsustab sellele vastata.

Järgmiseks on kirja kirjutanud, praeguseks 65-aastane Inglismaal elav Claire oma erakordselt skeptilise pojapojaga Veronas, 50 aastat tagasi mahajäetud Lorenzot otsimas. Sophie liitub otsingutega ning Claire'i armastust nähes ja tundes hakkab ka enda suhte üle järele mõtlema.

Ette teada happy end'iga üllatusi mittepakkuv, aga sellegipoolest visuaalselt väga ilus film. See mõnus Lõuna-Euroopa soojus, päike ja lõputud kuldkollased maastikud. Ja Siena. Ja need väikesed mägikülad. Piaza, kus ma ka ise olen maasikaid söönud ja kirikutrepp, millelt vaateid imetlenud. Küpressid põldude vahele teid joonistamas.

Gerli

Käisime Gerliga pildistamas :)

Piknik ja teised võrratud lood

Gerald Durrell - Piknik ja teised võrratud lood

Mu viimane Durrelli lugemine jäi lapsepõlve, aga ma mäletan siiani, kuidas ma "Minu pere ja muud loomad" koolivaheaegadel maal vanaema juures ikka ja jälle läbi lugesin. Kuna suvine kirjandus peakski olema kerge ja lõbus, siis võtsin üle pika aja taas Durrelli ette. Ja ei pidanud pettuma, lood olid huvitavad ja kaasahaaravad.

Ainult koos õega

Julia Buhring, Celeste Jones ja Kristina Jones - Ainult koos õega

Järjekordne valge sarja raamat. Teemaks usulahud, kultused, manipuleerimine ja inimeste, eelkõige laste ärakasutamine ning see, kuidas sealt välja pääseda.

Tõlge oli vilets (Mai Tõnisoo) ning toimetamata.

Between the Assassinations

Aravind Adiga - Between the Assassinations

Kui ma seda raamatut lugema hakkasin, teadsin vaid seda, et tegemist on raamatuga samalt autorilt, kelle sulest on ilmunud ka Valge tiiger, mis on väga hea raamat. Lugema hakates eeldasin, et tegemist on romaaniga nign alles neljanda loo alguses sain aru, et ega neid "peatükke" kokku viima ei hakatagi ning tegemist on hoopis lühijuttudega :)

Mõnevõrra häirivalt jäid jutud kõik poolikuks, justnagu olekski võetud stseene inimeste eludest ning sama ootamatult kui nad algasid, nad ka lõppesid.

Mulle meenus lugemise ajal aeg-ajalt raamat Arresting God in Kathmandu, mis näitas tavainimeste igapäevast elu Nepalis, nende lootusi, uskumusi ja traditsioone. Samas oli Adiga raamat Indiast meeleolult hoopis teine ja ma ei saanud tükk aega aru, kuidas need raamatud saavad olla ühest küljest nii sarnased ja teisalt täiesti erinevad. Just see tekitas segadust, et mis osas nad erinevad. Mulle tundub, et sel ajal kui Upadhyay näitas läbi oma lugude ja neis olevate inimeste laiemat pilti kogu Nepalist ja sealsetest tavadest, portreteeris Adiga eelkõige inimesi, keskendudes nende tegemistele ning kaasates vähem kogu keskkonda.

La lengua de las mariposas

Esimesed kõrvarõngad annan ära. Kes tahab, see küsib :) Need on säravatest klaasliblikatest ja niklivabade suurte rõngastega, aga liblika auk oli liiga pisike ja traati läbi pannes murdus kild ära. Kanda saab siiski ilusti :)

Teised lähevad kingituseks.

I've got a key

Päikesevarjutus

Eclipse, režissöör David Slade

Filmide suur kassaedu on tõenäoliselt järjest suurendanud ka filmide eelarvet, nii, et eriefekte enam nii piinlik vaadata ei olnudki kui esimeses osas.

Ma olen endiselt veendunud, et raamatud on küll naiivsed, aga väga kaasahaaravad. Samas filmid muutuvad järjest depressiivsemaks. Mitte sellepärast, et Forksis sajab pidevalt ja kui ei saja, on pilves ikkagi, vaid Bella ja Edwardi suhte pärast. See näeb nii fakken depressiivne välja, nad käivad ringi nagu vaesed kannatajad isegi siis kui nende elus peaks kõik korras olevat. Nende naeratused üksteisele on vaevuaimatavad ja väga harvaesinevad. Palju rohkem esineb stseene, kus nad sõidavad koos autos ning vaatavad rõhutult enda ette, suheldes vaid sosinal ja lihtlausetega. Kui sedagi. Sealjuures Jacob, kellel esimeses osas oli pikkade juustega nohiku roll ning kellest praeguseks on saanud ülespumbatud lihaste ja päikesepruuni nahaga babyface, kes paraku endiselt õhkab Bella järele, on vaatamata vastamata armastusele siiski oluliselt optimistlikuma olekuga. Samas kui ma mõtlen, et Bella ja Edward veedavad koos aastasadu, siis on võib-olla nende rõhutud olek isegi mõistetav. Ma vaataks ka paarilist vettekastetud kutsika kurva näoga, kui ma teaks, et ülejäänud elu, mis vampiiride puhul tähendab sadu aastaid, tuleb veeta nii masendavas suhtes, kus su paariline sind nädalate jooksul isegi kordagi naerma ajada ei suuda. Üldiselt oleks film võinud olla lahe meelelahutus kui poleks olnud seda pidevat soigumist küll armastuse, küll sel teemal, et Edward ei tahtnud Bellat hammustada.

Robert Pattinson hakkab vist vanaks jääma või on kõikide noorte tütarlaste südamed ammu võidetud, aga seekord keskenduti rohkem Jacobi lihastemängule kui Edwardi seksikusele.

Apelsinisorbett

Mõnus, kerge ja värskendav jääkülm tsitrusesorbett sobib suurepäraselt praegustesse suveõhtutesse.

Segasin 2 dl suhkurt sama koguse veega ning lasin neil keema tõusta. Jätsin seejärel jahtuma. Pigistasin mahla välja kolmest apelsinist, ühest sidrunist ja kahest laimist. Segasin puuviljamahla täielikult jahtunud suhkruveega, lisasin natuke appletizerit ning panin segu jäätisemasinasse. Enne serveerimist lasin veel paar tundi sügavkülmas olla ning ka serveerimiskausid tasuks natuke varem sügavkülmas maha jahutada :)

Värsked kevadrullid sidrunheinakastmes kala ja nuoc cham kastmega

Üks huvitavamaid asju, mida Vietnamis sõin, olid värsked kevadrullid valge kalaga. Kerge kala, aedviljad ja mõnusalt tsitruselised ja tšillised kastmed on just need, mis sobivad praegusesse kuuma ilma.

Lõikasin kolmele kuldmerikogrele külgedele sälgud, maitsestasin pipra ja soolaga ning jätsin ca kümneks minutiks seisma. Kalakastme jaoks lõikasime paar peotäit šampinjone tükkideks, viilutasime kaks vart sidrunheina, ca 7-8 cm jupi ingverit ning panime need kõik koos 3 dl vee, paari kaffirilaimilehe, 2 spl oliiviõli, 2 spl sojakastme ja 4 spl kalakastmega keema. Lasime keeda ca 5 minutit. Vahepeal määrisin kala õliga ning panin grillima. Kummaltki poolt 7-8 minutit. Kui kala oli valmis, tõstsin vaagnale ning valasin kastme peale.

Kevadrullide sisse panemiseks lõikasime veel kapsast ja värsket kurki ning keetsin riisinuudleid. Lisaks võib sinna panna kõike muud värsket, mis maitseb - münti, koriandrilehti, tähtvilja jne.

Kastmeks tegime Nuoc Chami, mis tuli täpselt selline nagu peab :) Purustasime ühe küüslaguküüne ja ühe pisikese kuivatatud tšilli. Lisasime 4 spl kalakastet, poole laimi mahla ning maitsestasime ca 1 dl vees lahustatud 3 spl suhkruga. Kastmeretsept on väikeste muudatustega nami-namist.

Ja muidugi on rullide keeramiseks vaja riisipaberit :)

Suvi suvilas

Järve ääres on mõnus, vesi on soe isegi öösel ja varahommikul :)

Veel suvevärve

Tellitud :)

Gazpacho

Kuuma suvepäeva külm supp :)

Sega 1 spl oliiviõli, 1 spl veiniäädikat ja natuke soola ning sega sellega 1-2 viilu tükeldatud saia. Lase 15 minutit seista. Koori ja haki 2 tomatit, 1 kurk ja 2 küüslauguküünt, haki pool paprikat ja pane kõik see koos saiaga blenderisse. Lisa värsket või kuivatatud tšillit või mõnda head tšillikastet ning püreesta kogu segu. Pane külmkappi jahtuma või jahuta jääkuubikutega.

Taluturg Ülemistel

Rõõm tõdeda, et selleaastast sooja suve on õnnestunud ära kasutada talunikel, kelle põldudel küpsevad paraguayad ja arbuusid ning kasvuhoonetes oranžid plastiktomatid. Viimane on siiski ebameeldiv üllatus, sest varasemalt on kohalik tomat olnud lõhnav, punane ja maitsev.

Juuni lõpus avati Ülemiste keskuse parklas Taluturg: "21. juunist kuni 11.juulini tegutseval suurel Taluturul saab osta värskeimat kodumaist talude toodangut, alates maasikatest kuni liha ja kalani välja. Esindatud on rohkem kui 30 talunikku, nii Harjumaalt kui Lõuna-Eestist, Peipsi äärest ja Läänemaalt." Meediakajastustest jäi veel meelde, et ostja ei pea kartma petmist importkauba näol, kuna "naaber kontrollib naabrit".

Nimetatud rohkem kui 30 talunikku müüsid eile valdavalt juba mainitud paraguayasid ja arbuuse, vahakujusid meenutavaid tomateid, kitsepiimatooteid, suitsukala, talusinki, värsket hapukurki, maasikaid, ploomimõõtu mureleid ja seepe.

Põhja-Tallinna kalaturul on mul käimata, aga ausalt öeldes ei kipu ka... Milleks avada suure kisa-kära ja ilusate lubadustega talukauba turgusid, kui lõpuks leiab tarbija eest ikka "Kadaka turu"?

Kirju liblika suvi

Broneeritud :)

Riisipuding kuuma maasikakastmega

Vaatamata kuumale ilmal olen ma endiselt kooreste-kreemiste magustoitude lainel. Kuna kõiki neid süüakse jahutatult, sobivad nad praegusesse kliimasse suurepäraselt. Riisipudingu juures ongi parim just see, et ta on mõnus koorene-kleepuv vaatamata sellele, et tehtud on piimaga :)

Pane keema ca 0,8 liitrit piima ning lisa 100 grammi pudruriisi, pool tl vaniljet, jupp kaneeli ja natuke suhkurt. Alanda kuumust ning keeda aeg-ajalt segades tund aega, vajadusel lisa piima juurde. Lõpupoole, kui puding on juba üsna paks, sega pidevalt. Jahuta puding maha ning serveeri kuuma maasikakastmega, mille jaoks purusta maasikad, lase need keema natukese pruuni suhkruga ning suru seejärel läbi sõela.

Suvine masala-jogurt

Rohkelt värskeid puuvilju, maasikaid, rosinaid-pähkleid ja jogurtit masalaseguga.

Panna Cotta maasikatega

Millegi hea ja kreemise isu oli juba mõnda aega olnud. Ja kuna panna cotta tuli korduvalt jutuks ja Internetis hakkas erinevaid versioone silma, siis otsustasingi selle kasuks. Esimeseks korraks täiesti tavaline sidruni-vaniljemaitseline ning sinna juurde maasikasalat laimi ja tšilliga.

Panna cotta jaoks pane keema 200 ml vahukoort, lisa ühe sidruni riivitud koor, natuke vaniljet ja 1 dl piima. Keeda pidevalt segades kümmekond minutit, lase natuke jahtuda ja pane sisse 2 lehte leotatud želatiini. Pane kogu segu külmkappi jahtuma. Vahusta 2 dl vahukoort 50 ml tuhksuhkruga ja vala vahu sisse jahtunud koore-piimasegu. Jaga segu magustoidukaussidesse ning soovi korral pane kausi põhja maasikatükke. Kata kausid kilega ja pane neljaks tunniks või terveks ööks külmkappi.

Serveeri laimi ja tšilliga maitsestatud maasikasalatiga.