Porgandihalvaa Gajar Halwa

Magus, suhkrune, mahlane ja rammus - porgandihalvaa :) Kuna mul algsetele retseptidele vastavalt ei õnnestunud piima ära keeta, siis olen selles retseptis siin piima kogust vähendanud ning ka muid maitseid pisut omale sobivamaks kohendanud.

Vaja läheb:
0,5 kg porgandeid
0,4 l piima
1 tl purustatud kardemoniseemneid
pool klaasi vett
3 tl gheed või tavalist sulatatud võid
suur peotäis rosinaid, mandleid ja pähkleid
200 gr suhkrut


Pese, koori ja riivi porgandid. Kuumuta piim ja vesi paksupõhjalises potis, sega aeg-ajalt. Kui vesi keema läheb, lisa riivitud porgandid. Kuumuta keemiseni, siis alanda kuumust ja keeda kõige madalamal kuumusel ilma kaaneta potis aeg-ajalt segades ca tund aega, kuni kogu piim on aurustunud.
Sega juurde suhkur, ghee või või ja kardemon ning tõsta kuumust. Kuumuta segu, kuni kogu vedelik on aurustunud ja potis on pehme kuivemapoolne segu. Sega hulka rosinad, mandlid ja pähklid ning serveeri soojalt või külmalt.

Maisi- ja maguskartulisupp

Jätkan sellesama mehhiko kokaraamatuga :) Suviselt värviline supp on tšillist tuline, maisist ja bataadist magus ning laimist hapu, tõeliselt mõnus ja soojendav kombinatsioon, kus veidi värskust lisavad paprikakuubikud.

Vaja läheb:

1 tl oliiviõli
1 sibul, peeneks hakitud
2 küüslauguküünt, purustatud
1 väike tšillikaun, seemnetest puhastatud ja hakitud
1,75 liitrit köögiviljapuljongit
2 tl vürtsköömneid
1 keskmise suurusega maguskartul, tükeldatud
0,5 punast paprikat, hakitud
450 grammi maisiteri
soola
purustatud musta pipart
laimipoolikuid serveerimiseks

Kuumuta pannil õli ning pruunista selles sibulaid ca 5 minutit. Lisa küüslauk ja tšilli ning prae veel 2 minutit. Ma ise kasutan üldiselt Belize'ist kaasatoodud Marie's Sharp tšillikastet, mis on väga terav ja toitudes täiesti värske tšilli maitsega. Lisa 300 ml puljongit ning hauta 10 minutit. Sega hulka vürtsköömned ja maguskartul ning lase veel 10 minutit keeda. Maitsesta ja sega uuesti läbi. Lisa paprika, mais, ülejäänud puljong ning keeda 10 minutit. Võta pool supist ja püreesta, sega seejärel ülejäänud supi hulka. Maitsesta vajadusel veel ning serveeri koos laimipoolikutega.

Kikerhernekook

Sain kätte oma ligi pooleteistkilose Mehhiko kokaraamatu - The food and cooking of MEXICO, South America and the Caribbean rohkem kui 350 retseptiga. Esimese asjana vaatasin, mis retsept on leheküljel 55 :) Kuna seal oli alles sissejuhatus, siis võtsin retsepti G-tähe alt ning selleks osutus Garbanzo cake. Sellest uuest "projektist" on nii palju kasu küll, et muidu ma vaevalt sellele koogile üldse mingit tähelepanu oleksin osutanud :) Aga tegelikult osutus see väga lihtsaks ja mahlaseks küpsetiseks, mis sarnaneb rohkem pudingi kui koogiga. Lisaks maitseainetele ja apelsinile on sellel koogil vaid kaks koostisosa - kikerherned ning munad.

Vaja läheb:
2 purki kikerherneid
4 muna
0,5 tassi tuhksuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1-2 tl jahvatatud kaneeli
1 apelsini mahl ja riivitud koor

Kuumuta ahi 180 kraadini. Nõruta ja püreesta kikerherned. Sega hulka munad, suhkur, küpsetuspulber, kaneel, apelsinimahl ja -koor. Sega korralikult läbi ning vala võitatud vormi. Küpseta ca 1,5 tundi, kuni sissepistetud tikk jääb puhtaks.

Võta kook ahjust, lase vormis 10 minutit jahtuda. Tõsta seejärel välja ning lase täielikult jahtuda. Puista üle tuhksuhkru ja kaneeliga ning serveeri külmalt jogurti, ananassi või moosiga.

Me ostsime loomaaia

We Bought a Zoo, režissöör Cameron Crowe

Treileri järgi oleks oodanud rohkem komöödiat, aga ka sellise, kergelt Durellilikult mõjuvana, oli täiesti hea meelelahutus tööpäeva õhtuks.

Aeg ja perekond Conway

Aeg ja perekond Conway, lavastaja Elmo Nüganen

Kolmes vaatuses esitatud etendus, kus 1919. aasta sõjajärgsel Inglismaal peetud sünnipäeval peatub hetkeks aeg ning 21-aastaseks saanud sünnipäevalaps saab heita pilgu perekonna tulevikku. Vaataja otsustada jääb, kas tegemist on tulevikuga või kujutluspildiga. Kolmas vaatus toob tegevuse tagasi aastasse 1919 ning sünnipäevapeole. Kolmas osa iseenesest jäi mulle segaseks - see oli kokkuvõte esimesest ja teisest, kerge täiendus või selgitus, aga kõik, mis seal valjusti välja öeldi, oli kahes esimeses vaatuses juba kas otse või vihjamisi läbi mängitud.

Granadillijäätis

Isetehtud jäätised on imelised - nad võivad küll olla pisut kõvemad kui poes müüdavad, aga nad sulavad piimaks nagu vanasti :) ja maitsevad värskelt - koore, piima, marjade, sidruni, tumeda šokolaadi või apelsini järele. Granadillijäätises on kõike - pehme koorene maitse kombineeritud hapuka sidruni ja granadilliga.

Vaja läheb:
250 ml rõõska koort
250 ml piima
230 grammi suhkrut
1 sidruni riivitud koor ja mahl
6 granadilli viljaliha

Vala piim, koor ja suhkur kaussi ning sega kuni suhkut on lahustunud. Kata kauss kaanega ja pane sügavkülma. Tunni aja pärast vahusta segu miksriga läbi ning pane uuesti sügavkülma. Paari tunni möödudes vahusta uuesti, seekord klopi sisse ka sidrunimahl ja -koor ning granadilli viljaliha ja pane kauss tagasi sügavkülma. Kui segu on juba peaaegu kõva, vahusta veel korra, vala ümber kaanega suletavasse karpi ning jäta sügavkülma kuni jäätis on täiesti kõvaks muutunud.

Retsept on kokaraamatust "Murakarabadest oliivisaludeni, pereretseptide maailm" G-tähe alt :)

Soojad singi-ananassivõileivad

Samal ajal, kui paljud söövad võileibu ja -saiu igapäevaselt, pidin mina kõik soojade võileibade jaoks vajamineva eraldi poest tooma :) Kuigi retsepti pealkiri väidab, et tegemist on võileivadega, siis koostisainete hulgas on hoopis röstsai. Selle ma vahetasin sujuvalt pealkirjale sobivamaks ja kasutasin Borodino leiba.

Vaja läheb:
2 viilu leiba
võid
2 viilu sinki
2 viilu ananassi
2 viilu punast paprikat
1 väike munavalge
75 grammi riivitud mozzarellat

Kuumuta ahi 200 kraadini. Määri leibadele võid. Aseta peale singiviilud, ananass ja paprikarõngad. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega õrnalt riivjuustuga. Tõsta segu võileibade peale ja küpseta leibu ahjus ca 10 minutit, kuni juust on sulanud ja muutunud kuldseks.

Retsept on Hommikusöökidest, leheküljelt 55 :)

Akvamariinsinine

Broneeritud. Ülejäänud uued ehted on poes :)

Järeltulijad

The Descendants, režissöör Alexander Payne

Viiele Oscarile kandideerinud filmilt oleks võib-olla natuke rohkemat oodanud, samas ei olnud midagi otseselt viga ka. Midagi erilist ei olnud, aga see, mis oli, tundus usutav, mängimata, mitte nii kunstlik nagu tavaliselt sarnased filmid kipuvad olema.

Julie & Julia

Julie & Julia, režissöör Nora Ephron

Kui ma kinos selle filmi treilerit nägin, siis ei tundunud film eriti paljutõotav. Tõenäoliselt mittekokandushuvilise jaoks ei olegi seal midagi märkimisväärset. Aga ma täiesti nautisin kahe erineva kokandusprojekti idee ja läbiviimise vaatamist :)

Lehekülg 55/G: Kodujuustu-seenevorm

Murakarabadest oliivisaludeni on üks mu lemmikkokaraamatuid. Ja ometi, kui ma sealt viimati rosinakastet tegin, tuli mulle ette, et see on alles teine retsept, mida ma sealt teen. See raamat on minu riiulis olnud praeguseks vast kolm aastat. Ja siis meenus mulle terve mu riiulitäis kokaraamatuid, millest ma mõnda kordagi kasutanud pole ja Araabia köögi kokaraamatu tegemine, kus ma "olude sunnil" avastasin enda jaoks terve hulga uusi lemmiktoite, neist mitmeid ma poleks hakanud omaalgatuslikult kunagi tegema. Ning kui mulle õhtul veel räägiti kokandusfilmist Julie & Julia, siis ma otsustasin, et kõik minu kokaraamatud peavad kasvõi korra kasutatud saama :) Ja et ei tuleks valimist ("See ei näe eriti isuäratav välja", "liiga töömahukas" vmt), siis teen igast oma kokaraamatust leheküljel 55 asuva toidu. Tagavaraplaan on ka - juhul kui toit tundub tõesti teostamatu või leheküljel 55 ei ole ühtegi retsepti, siis läheb käiku esimene G-tähega retsept. Lappasin läbi kõik oma 35 kokaraamatut - viies kokakas ei olnud leheküljel 55 ühtegi retsepti (ühes neist ei olnud nii palju lehekülgigi, aga kuna tegemist oli Itaalia magustoitude brošüürikesega, siis ma jätsin ta ikkagi mängu) ning liikumine sealt G-tähe juurde tõi koheselt kaasa kaks granadillitoitu :) Kahes kokakas tundusid leheküljel 55 olevad toidud siinsetes tingimustes liiga palju vaevanõudvad (eriti just tooraine hankimise osa) ning seega jäid välja ka langustiinid ja kuivatatud krevettidest tehtud pastaga maitsestatud pomelisalat. Nende asemel on nimekirjas Granizado salado de tomate con oregano fresco y manjar blanco ning taipärane grillitud kana.

Alustasin Kohupiima- ja kodujuusturaamatus oleva kodujuustu-seenevormiga.

Vaja läheb:
2 dl hakitud seeni
1 sibul
2 sl õli
2 dl riivitud porgandeid
400 gr kodujuustu
3 muna
2 dl piima
soola, sidrunipipart
1+1 dl riivjuustu

Pruunista pannil õlis hakitud sibul ja seened. Lisa riivitud porgand ja hauta veel mõni minut. Sega kodujuust munade ja piimaga, maitsesta soola ja sidrunipipraga. Sega pannil olevate köögiviljade ja riivjuustuga. Vala segu õliga määritud ahjuvormi ja puista üle riivjuustuga. Küpseta 200 kraadi juures ca 20 minutit.

Uuesti ma seda ei teeks ja porgandi lisamisega oleksin ka väga ettevaatlik :)

Rukkimannavaht jõhvikatega

Natuke tervislikum ja figuurisõbralikum variant klassikalisest mannavahust. Kohev vaht maitseb kergelt ja jõhvikatest pisut hapukalt.

Vaja läheb:
5 dl vett
2 dl jõhvikaid
3 spl pruuni suhkrut
0,75 dl rukkimannat

Pane vesi koos jõhvikate ja suhkruga keema ning keeda paar minutit. Lisa pidevalt segades rukkimanna ning hauta madalal tulel 5 minutit. Lase jahtuda kuni segu on leige ning vahusta seejärel heledaks ja kohevaks vahuks.

Praetud liha rosinakastmes

Sattusin bataadiretsepte otsides teiste hulgas lehitsema oma Murakarabade ja oliivisalude kokaraamatut, kus kohe kaneelibataatide kõrval hakkas silma ka veiseliha rosinakastmes :)

Vaja läheb:
0,5 kilo hautatud ja ülepraetud veisefileed

5 grammi võid
10 grammi nisujahu
1 klaas puljongit
1/4 sidruni mahl
0,5 tl fariinisuhkrut
0,5 tl tšillikastet
jupp kaneelikoort
2 nelgitera
45 grammi suuri rosinaid
1 sl rõõska koort

Sega potis või ja jahu. Lisa puljong, sidrunimahl, suhkur, tšillikaste, kaneelipulk ja nelgiterad. Sega korralikult läbi ja lisa rosinad. Kuumuta kastet kuni see pakseneb ja lisa siis koor. Kuumuta veel pisut kuni kaste mullitama hakkab. Eemalda kaneelikoor ja nelgiterad.

Tõsta kaste liha peale ja serveeri kohe.

Vahemereline omlett

Rohke köögivilja ja fetaga omlett sobib hästi kiireks ja kergeks õhtusöögiks ning rõõmustab oma värvirohkusega ka silma :)

Vaja läheb:
4-5 muna
oliiviõli
pool sibulat, viilutatud
2 tomatit, hakitud
1 suur punane paprika, grillitud ja kooritud
1 tl kappareid
50 grammi fetat, hakitud
rohelist sibulat

Kuumuta grill 250 kraadini. Klopi munad lahti, maitsesta soovi korral soola ja pipraga. Pruunista praeahjukindlal pannil õlis sibul kuldseks, lisa tomatid, kapparid ja paprikaribad. Prae veel paar minutit. Vähenda kuumust ning vala peale munasegu. Prae kuni muna on osaliselt hüübinud, laota peale fetajuustu tükid ning tõsta omlett panniga 5-6 minutiks grilli alla.

Kaerahelbe-kohupiimakook jõhvikatega

Mul oli mitu päeva silme ees krõbeda kaerahelbekatte ja pehme kohupiimakreemiga kook. Järgmisel korral röstiksin kaerahelbed enne koogi peale puistamist ära, aga ka niisama tuli väga hea :) Kreemjas sisu, hapukad jõhvikad ja krõbedad kaerahelbed.

Vaja läheb:
3 dl kaerahelbeid
100 grammi võid
1 spl pruuni suhkrut (soovi korral) või paar hakitud kuivatatud viigimarja

1 pakk kohupiima
1 pakk ricottat
1 dl hapukoort
4 muna
4-5 spl suhkrut
1 sidruni riivitud koor
1 tl vanilliekstrakti

2 dl jõhvikaid


Sulata või ja sega kaerahelvestega. Lisa suhkur või viigimarjad.

Vahusta munakollased suhkruga kohevaks vahuks. Lisa kohupiim, ricotta, hapukoor, sidrunikoor ja vanilliekstrakt ning sega läbi. Vahusta munavalged kõvaks vahuks ja sega ettevaatlikult kohupiimasegu hulka.

Määri ahjuvorm võiga ning kata põhi poolega kaerahelvestest. Vala peale kohupiimasegu ning selle peale pooled jõhvikad. Sega ülejäänud jõhvikad teise poolega kaerahelvestest ning puista segu ühtlaselt koogile.

Küpseta eelsoojendatud ahjus ca 30 minutit.

Araabia köögi radadel: laimimaks, lemmikud ja köögipoolest

Nüüdseks on ta juba mõned nädalad raamatupoodides olnud, Nele, Reelika ja minu kokaraamat "Araabia köögi radadel. Egiptuses ja Marokos" ja tundub olevat õige aeg kirjutada oma lemmikutest ja sellest, kuidas ma üldse sinna raamatusse sattusin :)

Kunagi keset suve avastasin Nele blogist, et tal on plaanis välja anda kokaraamat, aga piltidega on probleem. Pakkusin siis välja, et kuna mulle nagunii meeldib süüa teha, et äkki ta saadaks mulle nii kümmekond lihtsamat ja kiiremat retsepti ning ma saadan pildid vastu. Nele saatis selle peale mulle terve käsikirja :) Ma valisin sealt omale paarkümmend huvipakkuvamat välja ning enne kui arugi saime, oli 30 toitu tehtud. See oli vist see hetk, kui Nele ütles, et "Näe, pole üldse palju enam jäänud" või midagi sarnast :) Ja nii ta jätkus. Oma üllatuseks avastasin, et Egiptuse köök pole sugugi nii vürtsikas-rammus-rasvane kui ma omale ette kujutasin vaid meenutas oma rohke tomati- ja üleüldse köögiviljalembusega hoopis Itaalia ja vahemereäärset kööki. Kolme kuuga olid kõik plaanis olnud 101 retsepti läbi tehtud, pildid olemas ja mõned kas siis Nele ("Seal peaks olema koorimata kurk") või minu enda ("Need rosinad siia ikka ei sobi") soovil ka uuesti tehtud. Umbes kuu aega peale seda kui asi tundus täiesti valmis olevat ja mina parajasti Barcelonas puhkasin, sai üheskoos Pegasuse kirjastusega tehtud otsus, et raamatusse tuleb lisada ka Maroko. Nele võttis ühendust Reelikaga ning selle tulemusena sai paarkümmend Egiptuse retsepti välja vahetatud Maroko retseptide vastu. Kuna käes oli aasta kõige pimedam aeg, siis oli Maroko toitude tegemine oluliselt suurem väljakutse ja ajastamine. Kuna aga Maroko rikkalikud ja kergelt eksootilised toidud erinesid Egiptuse omadest tuntavalt, oli nende tegemine vaatamata keerulisematele oludele siiski väga põnev.

Koostisainete jaht viis mind nii Piprapoe alumistele riiulitele (konserveeritud okra), internetipoodidesse kui ka Nele poolt juhatatud mošee juures asuvasse poodi (džuudilehed, külmutatud okra, imemaitsvad kuivatatud datlid). Üheks ootamatumaks probleemiks osutusid nisuterad - need leidsin lõpuks Balti jaama turu tagant ökopoest. Kes tahab teha Egiptuse rahvustoitu, siis neile teadmiseks, et tuvisid saab Stockmani sügavkülmaletist. Vanillikreemitäidisega ramadaanikoogi jaoks vajamineva konafa-taigna saab Kaupmehe hulgilaost.

Et valget aega võimalikult palju ära kasutada, said tehtud ka mõned kokanduslaupäevad, kus valmis 7-8 toitu järjest. Peale kooginädalavahetust kaalul käies oli mul tõeliselt hea meel, et suurem osa magusast selleks hetkeks tehtud oli :)

Kokkuvõtvalt oli see väga huvitav kogemus - kui suur on tõenäosus, et keegi teeb mõnest kokaraamatust läbi kõik retseptid? Alati katsetad kas kõige isuäratavamat või seda, mis valmib kiirelt ja olemasolevatest ainetest ning tegemata jäävad ajamahukamad ning esmapilgul mitte just paljutõotavad toidud. Nii näiteks ei oleks ma omaalgatuslikult kunagi hakanud tegema ei makaronivormi hakklihaga bešamellkastmes ega egiptuse ühte rahvusrooga kosharit. Praeguseks olen aga mõlemat teinud korduvalt ning makaronivorm sobib lihtsa valmistusviisi tõttu hästi tööpäevaõhtusse.

Kokku on raamatus 100 retsepti. Kuigi me kõik kolmekesi märkisime ära oma kõige lemmikumad lemmikud ning need on vastavate vinjettide järgi ka ilusti leitavad, siis tegelikult on mul lemmikuid rohkem... nii ca kolmandik :)

- Põldoad vürtsikas kastmes - mõnusalt vürtsikas ja oliivine vaheldus tavapärasele soolaoale
- Hummus
- Baklažaaniviilud paprikaga küüslauguses tomatikastmes
- Lillkapsaõisikud krõbedas kuues - võimalik, et mitte kõige tervislikum, aga väga mõnus krõbe suupiste
- Vürtsikad porgandid - magusad porgandid kombineeritult erinevate vürtside ja ürtidega
- Keedumunad uues kuues - ka see on toit, mille osas ma arvasin, et vaevalt ma seda sööma hakkan :) Praeguseks olen ma seda korduvalt teinud ja eriti sobib ta just neisse söögikordadesse, kui külmkapis suurt muud peale karbitäie munade ei ole ;)
- Tomati-fetasalat oliiviõliga - lihtne, värviline ja maitsev
- Salat tomatist ja grillitud paprikast
- Tuunikalasalat värske köögiviljaga - see kaste seal peal on suurepärane
- Köögiviljasupp värskest kanapuljongist
- Valge ja kohev riis - õnnestub alati :)
- Ahjuriis piima ja võiga - väga lihtsalt valmiv mõnusalt piimane riisivorm
- Riis pasta, pruunide läätsede ja sibulaga tomatikastmes (koshari) - kes tuleks selle peale, et panna kokku riis, kahte sorti makaronid ja läätsed ning kallata see kõik üle tomatikastme ja sibularõngastega? Tundub uskumatu, aga see on väga maitsev :) Selle ainsaks miinuseks on see, et kuigi toit ise näeb välja väga lihtne, tuleb seal siiski neli asja korraga valmis saada.
- Pastavorm hakklihaga bešamellkastmes
- Kuskuss köögiviljade ja lihaga
- Grillitud krevetid laimi-küüslaugumarinaadis
- Krevetihautis mütsipotis - mõnus ja kiirelt valmiv krevetihautis
- Vürtsikad kanafileeribad köögiviljadega lapiksaias
- Vürtsikas kana-basmatiriisihautis - lihtsalt valmiv eksootiline kana-riisihautis
- Mütsipotis kanahautis marineeritud oliivide ja sidrunitega
- Küüslaugu- ja laimimaitseline praemaks petersellipadjal
- Ühepajatoit lihakuubikute ja köögiviljaga tomatikastmes - ahjus valmiv kerge ja suviselt maitsev ühepajaroog
- Mütsipotis lambalihahautis ploomide ja mandlitega
- Õhuke taskuga lapiksai
- Õhuline kihiline Egiptuse pirukas (fitiir) - tainarullimise tõttu küll natuke aeganõudev, aga tulemus on mõnusalt krõbe ja kihiline ning piruka sisse võib panna meelepäraseid täidiseid
- Mee sisse kastetud mandlipirukad - krõbedad, pähklised ja mesised
- Pähkli-rosinatäidisega keeratud pirukad siirupis ('ataiif) - nende tegemine on küll aeganõudev, kuid tulemus on tõeliselt maitsev. Mu oma kallis õde arvas, kui ma sügisel ataiifide tegemise ka Tartus ette võtsin, et isegi valmistamise pealtvaatamine on väsitav, aga mu samakallis õepoeg oli õnneks oluliselt entusiastlikum ning temaga katsetasime lisaks retseptis olevatele veel mitmeid erinevaid täidiseid.
- Võised ramadaaniküpsised täidisega tuhksuhkrus (kahk) - need võised ja muredad küpsised on sellest raamatust ühed mu täielikud lemmikud :)
- Muredad ramadaaniküpsised erineva kaunistusega
- Kihiline kook pähklitäidisega siirupis (baqlaua) - natuke suurem ettevõtmine, aga ühest plaaditäiest jätkub pikaks ajaks ja kuna tulemus on mõnusalt siirupine ja magus, siis piisabki magusaisu rahuldamiseks vaid väikesest tükist
- Kreemjas riisipuding vahukoore ja pähklitega - klassika :)
- Saiapuding rosinate, mandlite ja kookoshelvestega (Umm Ali) - mõnusalt kreemine ja pähkline saiapuding ning kui kasutada croissante või filotainast, siis ka kiireltvalmiv
- Magustoit kuivatatud puuviljadest - väga lähedane lapsepõlvest tuttavale kuivatatud puuviljadest kissellile, kuid antud magustoit valmistatakse ilma tärkliseta ning jahutatakse enne söömist külmkapis maha. Hea ja värskendav :)
- Värske laimilimonaad - asendamatu kuumal suvepäeval

Ma mõtlesin tükk aega, mis mu kõige suurem lemmik sealt valikust oleks - ühtemoodi suurepäraselt maitsesid nii laimiga maks kui täidisega küpsised kahk. Viimane oli üllatav just seetõttu, et tavapäraselt ma pole suurem asi küpsisesõber. Aga lõpuks jäi peale siiski maks, seda just seetõttu, et senini olid minu köögikatsetused maksaga lõppenud taldrikutäie kuivaks ja vintskeks praetud maksatükkidega ning selle retsepti järgi õnnestus mul esimest korda teha tõeliselt maitsev ja mahlane maks, millele andsid viimase lihvi küüslauk, laim ja koriander.

Küüslaugu- ja laimimaitseline praemaks petersellipadjal


Vaja läheb:
700 g veisemaksa
10 purustatud küüslauguküünt
soovi korral 1 viilutatud sibul
1 tl soola
½ tl jahvatatud musta pipart
½ tl jahvatatud vürtsköömneid
3 sl õli
4 sl hakitud lehtpeterselli
poole laimi mahl

Valmistamine:
Puhasta maks kelmetest. Pese ohtra veega puhtaks ja viiluta õhukesed keskmise suurusega tükid. Kuumuta pannil õlis küüslauku ja soovi korral ka sibularõngaid, kuni need pruunistuvad. Soovi korral tõsta need enne maksa praadimist eraldi taldrikule.
Tõsta toatemperatuuril maksaviilud maitseõlisse või sibula-küüslaugu peale ja prae mõni minut mõlemalt poolt. Keera maksa ringi siis, kui punane vedelik on maksa peale tulnud. Kui maks on ühelt poolt pruunistunud, keera ringi ja raputa pruunistunud poolele soola, pipart ja jahvatatud vürtsköömneid.
Praadimise jooksul tõsta maitsestunud õli ka praetud maksale.
Kata serveerimistaldrik hakitud lehtpeterselli või koriandriga, tõsta sellele praetud maks, kõrvale karamellistunud sibularõngad ja küüslauk. Soovi korral vala maksale veidi praadimisest pannile jäänud maitseõli ja piserda toit üle laimimahlaga.
Serveeri valge keedetud riisi ja köögiviljasalatiga.

بالهناء و الشفاء

Lihapallid grillitud paprikaga

Ma peaksin looma kategooria "Gaili 30 minuti road" :) Tegemist on järjekordselt kiirelt ja lihtsalt valmiva toiduga, kus on koos väikesed krõbedad lihapallid, magus paprika ja mahlane tomat.

Vaja läheb:
250 grammi veise- või lambahakkliha
1 munakollane
soola
pipart
ürte
riivitud sidrunikoort
õli praadimiseks

3 väikest tomatit
2 keskmist paprikat

1 tl oliiviõli
1 tl sidrunimahla
soola (soovi korral)

rohelist sibulat


Kuumuta ahi 250 kraadini ja lülita sisse grill. Lõika paprika kolmeks, puhasta seemnetest ja aseta küpsetuspaberile, nahk pealpool. Pane panniga ahju ülemisele siinile ning grilli kuni paprika nahk on hakanud kergelt kõrbema.

Pane vesi keema ning tee tomatitesse väike sisselõige.

Sega kausis lihapallide koostisosad ja pane pann tulele. Veereta märgade käte vahel pisikesed lihapallid ning prae need panni aeg-ajalt raputades pruuniks.

Vahepeal aseta tomatid pooleks minutiks keevasse vette ning koori ja haki seejärel. Tõsta kaussi.

Võta grillitud paprikad ahjust ja pane viieks minutiks õhukindlasse nõusse. Seejärel koori, haki ja sega tomatite hulka. Maitsesta õli, sidrunimahla ja soovi korral soolaga.

Tõsta taldrikule tomati-paprikasegu, selle peale lihapallid ning puista üle värske rohelise sibulaga.

Hugo Cabret' leiutis

Hugo, režissöör Martin Scorsese

Armas film 30ndate Pariisist, kus ootamatult orvuks jäänud poiss satub sama ootamatult raudteejaama kellasüsteemi eest hoolitsema. Ja lisaks sellele on tal saladus ja mõned inimesed, kellele ta kipub jalgu jääma ning kellega kohtudes tema anonüümsus kaduda ähvardab. Filmi olid sisse toodud ka filmitööstuse algusaastad koos teerajaja Georges Melies'ga.

My Caribbean Dream

Omale, tellitud ja müüdud. Ülejäänud uued ehted on poes :)

Raamatukuud jaanuar ja veebruar 2012

Maret Nukke - Minu Jaapan
Üks põhjalikumaid raamatuid selles sarjas.
A. J. Jacobs - Elu nagu piiblis
Meelelahutuslik ja minu jaoks ka võrdlemisi informatiivne raamat sellest, kuidas oleks tänapäeval elada piibli reeglite kohaselt. Näiteks saab ideid, mis võiks olla abielurikkuja kividega pildumise alternatiiviks (autor otsustas kasutada pisikesi kruusakive ja kukutada need möödaminnes abielurikkujate kingadele).
Vittorio Tortorelli - Enrico Caruso
Lühike lugu Caruso elust. Kohati liiga ülistav.
Justin Petrone - Minu Eesti 2
Selline kirjastiil ja võrdlemisi sisutu raamat pole ikka minu jaoks. Eesti keeles ei kuulu hea tava ja kirjakeele juurde sõnad nagu "sitakäpp" ja eriti ebameeldiv on lugeda, kui nii kutsutakse oma lemmiklooma.
Klaus-Peter Wolf - Rock'n'roll ja ridamaja
Raamat, mida ma aja jooksul ikka ja jälle uuesti loen ning millesse ma iga kord erinevalt suhtun :)

Kohevad pannkoogid vahtrasiirupiga

Nädalavahetuse hommikusse sobivad pannkoogid ideaalselt. Eriti maasikamoosi või vahtrasiirupiga. Neid pisikesi kohevaid traditsioonilisi Ameerika pannkooke võib süüa ka näpu vahelt, kastes kooki enne suhupistmist vahtrasiirupisse. Nii algab nädalavahetus tõeliselt magusalt ja siirupiselt :)

Vaja läheb:
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
soola
50 ml suhkrut
1 tl vanillisuhkrut või -ekstrakti
2,5 dl piima või keefiri
2 muna
25 grammi sulatatud ja jahutatud võid

Sega omavahel kuivained, lisa piim, munad, kui kasutad vanilliekstrakti, siis ka see ja sulavõi. Sega ühtlaseks ning jäta pooleks tunniks seisma. Küpseta ilma täiendava rasvaineta pisikesed pannkoogid.

Retsepti võtsin Hommikusöökidest.

Spring and shine

Avastasin pikkade ja säravate kaelakeede võlu :) Kõiki keesid saab kanda kas pikalt, nii, et nad ulatuvad vöökohani või mitmekihiliselt ümber kaela. Punase-valgekirju on mulle endale, ülejäänud kolm on poes :)

The Children of Huang Shi

The Children of Huang Shi, režissöör Roger Spottiswoode

Tõestisündinud lugu noorest Briti ajakirjanikust, kes 1937. aastal päästab koos austraallannast meditsiiniõega 60 hiina orbu Jaapani okupatsiooni eest, viies nad kõigi raskuste kiuste talvel üle mägede Mongoolia lähedale kõrbesse.

Pähkline tomatisupp

Nagu ikka, Juci blogis hakkas silma üks tõeliselt lihtne ja väga isuäratav Aafrika pähkline tomatisupp. Kuna mul nuimiksrit ei ole, siis olin sunnitud enda jaoks retsepti veel lihtsamaks tegema :)

Vaja läheb:
1 sibul
2 küüslauguküünt
jupp värsket ingverit
tšillikastet või kuivatatud tšillikaunu
2 spl toiduõli
1 purk purustatud tomateid
400 dl puljongit
2 spl maapähklivõid

Püreesta blenderis sibul, küüslaugud ja ingver koos vähese õliga. Kuumuta potis õli ning pruunista selles püreed paar minutit. Lisa puljong ning püreesta samal ajal ka purustatud tomatid ühtlaseks. Lisa supi hulka tomatipüree ja maitsesta tšilliga. Keeda 15-20 minutit. Seejärel sega hulka maapähklivõi ja vajadusel maitsesta suppi veel soola ja pipraga. Mina kasutan Marks&Spenceri pähklitükkidega maapähklivõid ja need pähklid on muidu siidise ja tulise supi sees väga mõnusad. Lase paar minutit keeda ning serveeri.

Roosa ja must

Müüdud ja kingituseks :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Vanne

The Vow, režissöör Michael Sucsy

Tõsielulistel sündmustel põhinev, pisut veniv film ilusa loo ja ilusate näitlejatega.

Puttanesca moodi pasta

Pasta alla puttanecsa tähendab "nii nagu hoor seda teeks". Selles osas, kust nimi tuleb, lähevad arvamused lahku - meeldivam versioon on, et selle tugevalõhnalise pastaga üritasid Itaalia lõbunaised kliente enda juurde meelitada. Kuigi retseptid varieeruvad, on kaste siiski nii soolane (anšoovisest), vürtsikas (tšillist) kui aromaatne (küüslaugust). Kastme valmistamiseks kuluv aeg on sama, mis kulub pasta keetmiseks :)

Vaja läheb:
spagette või tagliatellet
1 tuunikalakonserv
1 küüslauguküüs
1 tl kappareid
6-8 anšoovisefileed õlis
oliive
1 purk purustatud tomateid
tšillikastet
sidrunit või laimi

Pane pasta jaoks vesi keema. Samal ajal kuumuta pannil õli ja pruunista selles kergelt küüslauku. Lisa kapparid ja anšoovisefileed. Prae paar minutit ning lisa seejärel tuunikalatükid ja pisut tšillikastet. Vala peale purustatud tomatid (võid need enne blenderis püreestada) ja hakitud oliivid ning jäta kaste hauduma. Pane pasta potti ning keeda al dente. Kurna pasta ja sega kastmega. Soovi korral maitsesta sidrunimahlaga.

Turvamaja

Safe House, režissöör Daniel Espinosa

Telefilmina või esmaspäevaõhtuse krimiseriaalina oleks see täiesti hea film olnud. Aga kinolinal jäi nagu kõigest puudu. Põnevusfilmi sealt igal juhul välja ei venitanud.

Kanasupp köögiviljadega

Peale talviseid vürtsikaid karrisid, tuliseid suppe ja rammusaid pastaroogi tahaks vastu kevadet midagi kerget ja vitamiinirikast. Lihtsalt valmiv supp tööpäevaõhtusse - kanasupp kikerherneste ja köögiviljaga.

Vaja läheb:
kaks kanafileed (või kintsuliha)
1 purk kikerherneid
pool lillkapsast (või muud sobivat köögivilja)
vett
oliiviõli
soola
pipart
tšillikastet
kaneelipulk

Lõika kanafilee tükkideks ja pruunista koos kaneelipulgaga kuumas õlis. Vala peale vesi, maitsesta soola, pipra ja tšillikastmega ning keeda kuni liha on pehme ja puljong valmis. Pane supi sisse väikesed lillkapsaõisikud ja lase peaaegu pehmeks keeda. Lisa kikerherned ja keeda kuni lillkapsas on pehme.

The Help

The Help, režissöör Tate Taylor

Lugu 50ndate väikekodanlikest ja rassistlikest koduperenaistest ning nende mustanahalistest teenijatest USA-s. Ning neist, kes kehtivate moraalinormide vastu välja astuvad.

Araabia köögi radadel: Saudi rahvusroog riisi ja lihaga

Veel enne vabariigi aastapäeva jõuab raamatulettidele Nele, Reelika ja minu koostöös sündinud kokaraamat "Araabia köögi radadel: Egiptuses ja Marokos".

Kabsa on Saudi Araabia rahvusroog, mida valmistatakse loomalihast, eriti lambast, ja basmatiriisist koos erinevate vürtsidega, kuid maitselt ei ole väga vürtsine. Traditsiooniliselt küpsetatakse liha maa sees augus, mis on pealt kinni kaetud, kuid tänapäeval ka tavalisel pliidil potis. Populaarne ka Pärsia lahe äärsetes riikides ja ka neis Egiptuse peredes, kes ise Saudis elanud või töötanud.

Siinne kabsa on liha ja ümarateralise riisiga variant, värskest kokaraamatust leiad kana ja basmatiriisiga versiooni.


Vaja läheb:
½ kg veise- või lambaliha kondiga tükki
2 spl õli
1 sibul, sektoriteks lõigatud
3 loorberilehte
10 pipratera
5 kardemoniseemet
1 ½ spl soola

3 ½ tassi lihapuljongit

2 tassi riisi, pestud ja vees leotatud

2 spl õli
½ sibulat, hakitud
1 tomat, hakitud
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
½ tl kurkumit
½ jahvatatud muskaatpähklit
1 tl jahvatatud kardemoni
1 kuivatatud laimipoolik
4 nelgitera
2 väiksemat kaneelikoore tükki
1 loorberileht
3 vürtspipart
3 kardemoniseemet

Lõika liha suuremateks kuubikuteks. Prae 2 supilusikatäies õlis sibulasektorid, tõsta peale lihatükid ja pruunista. Vala üle kuuma veega, lisa loorberilehed, pipraterad, kardemoniseemned ja sool ning keeda umbes 1-2 tundi kuni liha on pehme, tõsta liha potist taldrikule ja kurna puljong eraldi kaussi.

Pruunista õlis hakitud sibul, kuni sibul on kergelt kuldne ja lisa tomatikuubikud, sega ja kuumuta veel veidi. Lisa segule jahvatatud vürtsköömned, kurkum, jahvatatud muskaatpähkel ja jahvatatud koriander, sega ja kuumuta veidi.
Vala peale 3 ½ tassi liha keetmisel tekkinud puljongit ja lase keema tõusta. Vala keevasse puljongisse 2 tassi vees leotatud basmatiriisi, millelt on vesi kurnatud, ja tõsta peale ka keedetud lihakuubikud, sega läbi ja lase keema tõusta. Lisa segule kuivatatud laimipoolik, nelgiterad, kaneelikoor, loorber, vürtspipar ja kardemoniseemned.
Keeda keskmisel tulel kuni puljong on riisi imendunud, umbes 10 minutit, tõsta riis püramiidilaadselt kuhja ja alanda kuumust ning hauta veel umbes 5 minutit, kuni riis on pehme.
Serveeri koos kurgi-jogurti-mündi salatiga.

Oh, you're rich :)

Ühe Nepali ehtemüüja valikus jäi mulle silma imeliselt kirju, suur ja raske ahhaadist kaelakee. Müüja esimene hind, 1000 ruupiat (ca 165 krooni) oli selline, et ma esimene hetk ei osanud nagu allagi hakata kauplema. Lõpuks leppisime 400 ruupia (65 krooni) peale kokku ja Nepali hindu vaadates olin ikkagi üle maksnud. Järgmises peatuskohas üritas järgmine müüja mulle järgmisi ehteid müüa ning küsis ühtlasi kui palju ma oma juba kaelasoleva ahhaatkee eest maksin. Kui ma ütlesin summaks 300 ruupiat, oli müüja reaktsioon aus "Oh, you're rich!" :) Igal juhul selgus aja jooksul, et kee on minu jaoks siiski ebasobiva pikkusega ning nii ma seda eriti kandnud ei olnudki. Ning mõni päev tagasi otsustasin selle lõpuks omale sobivamaks ning lühemaks teha. Tulemus sai täitsa kena :)

Pildil olevad kõrvarõngad on broneeritud või müüdud ja ülejäänud uued ehted on poes :)