Luxury Lives Here. Iguaanidest igavas linnas

Hea lojaalne lugeja, luba mul tutvustada sulle maailma kõige igavamat linna: Georgetowni, Kaimanisaared. Olgu kohe selge – Georgetownil pole tegelikult midagi viga. See on puhas, turvaline, päikeseline ja, ma ütleks, meeldiv. Aga tõeline küsimus on… mida seal täpselt tegema peaks?

Kõigepealt: Georgetown on tender-sadam. See tähendab, et kruiisilaev ei randu kai äärde. Selle asemel seisab laev merel ja inimesed veetakse väikeste paatidega maale – nagu cargo.

Sel konkreetsel hommikul saime teada, et mingil arusaamatul põhjusel oli saareriik otsustanud, et meil ei ole üldse lubatud linna sadamasse minna. Isegi mitte paadiga. Nii suunati meid ümber pisikesse sadamasse umbes viie miili kaugusel linnast.

Ausalt öeldes sai Virgin kogu olukorraga suurepäraselt hakkama. Kajutist kesklinna umbes 25 minutiga – mis on muljetavaldav, arvestades, et ilma täiendava logistikata olime arvestanud selleks üle 30 minuti.

Teel sinna jagati meiega unustamatut killukest kohalikust ajaloost:
nimelt oli Kaimanisaartel kunagi tõsine iguaaniprobleem. Iguaanid igal pool. Iguaanid puude otsas. Iguaanid elektripostide küljes. Iguaanid ilmselgelt teel maailma vallutama.
Lahendus? Postide vahele paigaldati juhtmed, et iguaanid ei saaks kõrgemale ronida. Seejärel kuulutati välja iguaanijaht, kus iga tabatud iguaani eest maksti 5 dollarit. Tulemuseks? Umbes kaks miljonit iguaani eemaldati populatsioonist.
National Geographic toibub sellest siiani.

Aga tagasi linna juurde.
Saabusime Georgetowni, mis osutus laitmatult puhtaks, perfektselt organiseerituks ning koosnes peaaegu täielikult juveelipoodidest, kellapoodidest ja veel kord juveelipoodidest. Kui oled kunagi unistanud sellest, et osta teemante, Rolex ja siis veel paar teemantit 200 meetri raadiuses – siis see on sinu koht.
Jalutasime veidi mööda rannapromenaadi ja tegime siis väga olulise otsuse: lõunasöök. Ja mitte suvaline lõunasöök. Leidsime merevaatega restorani, mille menüü näis põhinevat ühel filosoofial: homaar igasse toitu.

Nii, et loomulikult tellisime friteeritud kuningkrabi (või meretigu?), homaari pulga otsas ja grillitud homaarisabasid 🦞
Absoluutselt imeline. Rohkem kommentaare polegi vaja. Vaata pilte.

Pärast veel üht lühikest jalutuskäiku (mööda – arvasid õigesti – järjekordsetest juveelipoodidest) suundusime tagasi laevale.

Õhtusöök oli sel õhtul laeva pardal asuvas liharestoranis, mis oli samuti superlux.