Päev algas täpselt nii, nagu peab: brunchi broneeringuga Razzle Dazzles. See, kus on need ülihead tatravahvlid ja Scotti sõnul parim peekon, mida inimkond eales maitsta saanud on. Mina alustasin kergemalt: arbuusiviilud tofukreemiga, müsli ja marjadega ning sellele järgnesid (sest tasakaal on oluline) juba tuttavad tatravahvlid pistaatsiakreemiga. Scott seevastu võttis hommikusööki kui võistlussporti: gazpacho, peekon, kanaburger ja… veel peekonit.
Pärast hommikusööki pakkisime asjad kokku ja surusime vahele kiire trenni, et endale tõestada – kruiisielu on tegelikult väga tervislik. Loomulikult järgnes sellele lõuna, sest ilmselgelt tehakse sellel laeval ka “maailma parimat pitsat”. Scotti ülesandeks oli tuua meile kummalegi üks pitsa, kuid ta naasis võidukalt… kolme pitsaga. Selgus, et menüüs oli siiski veel üks pitsa, mida me polnudki siiani proovinud. Aga tuli kindlasti ära proovida.
Kui päike hakkas loojuma, tegime seda, mida oleme terve nädala nii hästi harjutanud: vaatasime, kuidas taevas muutus kuldseks ja roosaks. Seejärel suundusime õhtusöögile – taas Wake’i, steigirestorani. Endiselt täiesti suurepärane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar