Äralend ja mõned seniavaldamata fotod.
Üks asi, millest ma Eestis sügiseti puudust tunnen, on värvid. Tegelikult on see muidugi üks paljudest asjadest, millest ma puudust tunnen. Lisaks veel päikesest ja valgest ajad kui paari esimest nimetada.
Seega olid oktoobris USAsse reisides mu ootused ilmselgelt kõrgel ning kujutasin omale juba kõiki neid kauneid kollaseid, oranže ja punaseid vaateid ette. Tegelikkuses saime aga rohelise suve pikenduse, mis alles viimasel nädalal hakkas kerget jumet sisse viskama.
Loojangupilt on tehtud tänaõhtusel jooksuringil.
Paaril korral jõudsime ka Ann Arborisse. Käisime poodides ja Rebeccal külas. Jalutasime linnas ringi. Käisime oma endist kodu vaatamas ja jooksuradadel kõndimas. Uusi ei olnud tekkinud, seega vaatasime ühte varasemat David Zinni kriidijoonistust. Viskasime pilgu peale uuemale tänavakunstile ja suurepärasele jalgrattateelahendusele.
Ma tean. Ma olen sellest varem kirjutanud. Ma olen selle üle varemgi nördimust avaldanud. Aga ma ei saa seda mainimata jätta. Taaskord. Michiganis on väga palju mänguväljakuid. Enamasti suhteliselt tühjad (võrreldes Eesti omadega). Mis on täiesti arusaadav, sest kes see tahakski käia mänguväljakul, kus kiik kõikidel, kes üle 15 kilo kaaluvad, puusadesse soonib!
Meil oli plaan minna Detroiti, vaadata üle oma lemmikvaremed, süüa oma lemmikkohtades, jalutada Belle Isle'il. Ja siis selgus, et hästi planeeritud. Detroidis oli samal päeval maraton, mis hõlmas terve kesklinna ja jõeääre.
Käisime siis Indian Village'is, vaatasime oravaid ja The White Stripes bändiliikme (kuna mina ei ole kunagi selle bändi sihtgrupp olnud, siis mul ei püsi ka meeles, kas tegemist on Megi või Jacki majaga) maja. Igal juhul on nad oma maja kaunistanud luukeredega, mis jõuluks saavad punased mütsid pähe ja valentinipäevaks ilmselt punased südamed. Viimast ma küll näinud ei ole, lihtsalt oletan jõulumütside põhjal.
Ülevaade Detroidis ja selle äärelinnades olnud väljapanekutest: