Märtsis, vahetult enne kui kriis peale tuli ja kõik uksed sulges, jõudsime ühel kinoõhtul vastavatud Opera restoranis käia. See on see uus paviljon Tammsaare pargis. Sõime tartari ja hummust, mingit seenepirukat ja creme brüleed. Superhea oli.
Minu sünnipäeval läksime sinna uuesti. Menüü oli täiesti nullist kõik uus. Sõime krevetitempurat, aaasiapärast salatit, lõhekaussi, shnitslit ning limoncellokooki. Kõik oli jälle nii hea, et Scott oli valmis järgmine päev uuesti seal sööma.
Ühtlasi oli neil ukse juures silt, mis teavitas, et 2+2 reegel kehtib ning palutakse lauda juhatamist oodata. Selgus, et mõlemad reeglid on nõrkadele. Aga dressides, nokamütsi ning Versace’i roosa ridiküliga tütarlaps koos oma kaaslasega polnud kindlasti nõrgad ning istusid täiesti tühjas saalis meie kõrvallauda.
Ja siis juuni keskel läksime uuesti, seekord kuuekesi. Ja jälle täiesti uus menüü… Kuna meie seltskonnas oli üks, kes sai ainult köögivilja süüa, siis seda ta küsiski. Ettekandja käis köögis, tuli tagasi ning teatas, et koka sõnul on kõik köögiviljad juba mingi teise toidu juurde ette nähtud. Oh, well. Leidsime siis menüüst tomatisalati kohaliku väiketootja juustu ning pestoga. Palusime sealt juustu ja pesto ära jätta ning ainult tomateid serveerida. Lauda jõudis taldrik kolme tomativiilu ning kolme kirsstomatiga. Oliiviõli oli ka. Arve tasumise ajal selgus, et meile serveeriti vabariigi kõige kallemaid tomateid - nimetatud kolme viilu ja kolme kirsstomati hinnaks oli 9 eurot. Palusime siis juba ka salati juurde kuulunud juustu ja pesto meile kaasa pakkida. Selle peale jõudis meieni kreeka pähkli suurune pehme juustu pall ning supilusikatäis pestot. Kuna ka muud toidud olid seekord suhteliselt keskpärased, siis edaspidi käime mujal söömas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar