Filmikuu september 2012

Seven Years in Tibet, režissöör Jean-Jacques Annaud

Life and Debt, režissöör Stephanie Black

Ted, režissöör Sets MacFarlane
Kohutav.

ParaNorman, režissöörid Chris Butler, Sam Well

To Rome with Love, režissöör Woody Allen

Raamatukuu september 2012

Gregory David Roberts - Shantaram (2. osa)
Täpselt sama hea kui esimene osa.

Pille Gerhold - Minu Brasiilia

Läbiv probleem selles sarjas on toitude, toiduainete jmt kirjutamine portugali keeles, kuigi eestikeelne vaste, sealjuures täiesti levinud, on olemas. Antud juhul siis tapioca, mis oli tärniga tõlgitud kui maniokk (või maniokitärklis). Eesti keeles kasutatakse maniokitärklise vastena veel ka tapiokki. Seega tundub tapioca kasutamine ja selle joonealune tõlkimine kuidagi üleliigsena.

Lisaks jäi Brasiilia kuidagi tahaplaanile, 80% raamatust oli tööst ning kolleegidest.

Kristina Kallas - Minu Vietnam

Pealkiri oleks pigem võinud olla Minu Hanoi, sest linnast välja said nad vaid korra ning ka seda lähedalasuvasse Sapasse. Ühtlasi tekkis mul lugedes küsimus, et kui Hanois talv nii raskelt üleelatav oli, siis miks nad ei kolinud oluliselt parema kliimaga Saigoni? Või kui seal liiga palav, siis kuhugi poolele teele?

Keeletoimetajale: pomel, mitte pomelo.

Kristiina Piip - Minu Dublin

Selle sarja kõikuv kvaliteet ei väsi mind üllatamast. Just siis kui tundub, et nüüd on hakatud ka sisule, kirjastiilile jne tähelepanu pöörama ning viimased loetud raamatud on üsna head olnud, satub ette midagi sellist nagu Dublin (konkureerib varasemast Itaalia, Ibiza ja Bollywoodiga viimastele kohtadele).

Olgem ausad, mida seal Dublinist kirjas oli? Ma ei suuda hetkel peale püha Patricku päeva mitte midagi meenutada. No ja selle, et seal on palju eestlasi. Küll aga meenub mulle pidev korteriotsimine ja töökohavahetus (ühest bensukast teise, lisaks vahepeal kurtmine, kui tüütu on Eestis 8-17 kontoritööl olla ning kuidas küll tahaks tagasi tanklasse). Lisaks isiklik draama raseduse katkemise näol ning abielumehe armukeseks olemine.

Tütarlaps džunglist. Valimik vietnami kaasaegseid novelle ja jutustusi

Tõeliselt naiivsed kommunismi ülesehitamise lood...

Aune Past - Printsi poole teel. Minu unistus Monacost

Selline Luige Varjuteatri wannabe... 

Adam Carolla - In Fifty Years We'll All Be Chicks: . . . And Other Complaints from an Angry Middle-Aged White Guy

Üldiselt väga lahedad lood olulistel või vähemolulistel teemadel. Päris kõige väljaöelduga ma siiski nõus ei olnud ning samuti ei pidanud ma mõningaid teemasid üldse mainimisväärseks. Näiteks see, et hiinakate take-away nõud pole mikrolaineahjukindlad :) Esiteks ei käi ma hiinakatest süüa kaasa ostmas, teiseks pole mul mikrolaineahju ning kolmadaks, isegi kui ma lasen teinekord omale toidu kuskil kaasa pakkida, siis ma süües tõstan selle siiski taldrikule või kaussi mitte ei kühvelda omale termokarbist sisse.

Mahlane šokolaadi-ricottakook

Kuna külmkapist vaatas vastu pakk ricottat ning kapist tahvel tumedat šokolaadi, siis tundus hea mõte need kaks koos munade, vähese jahu ja maitseainetega koogiks teha :) Tulemuseks oli mõnusalt mahlane ning tugevalt kardemonine šokolaadikook.

Vaja läheb:

200 grammi ricottat

100 grammi tumedat šokolaadi

1 spl kookosõli

1 sidruni riivitud koor

poole sidruni mahl

50-100 grammi tumedat suhkrut

2 muna

100 grammi jahu

1 tl vanilliekstrakti

3 kardemonikupart, puhastatud ja seemned purustatud 

Sulata šokolaad koos kookosõliga. Sega omavahel ricotta, munakollased, suhkur, sidruni koor ja mahl, jahu, vanill ja kardemon. Viimasena sega hulka sulašokolaad.

Vahusta eraldi nõus munavalged tugevaks vahuks ning sega ettevaatlikult taignasse.

Vala tainas võitatud lahtikäivasse vormi ning küpseta 175 kraadi juures 45 minutit.

Kook tuleb pealt krõbe ning seest pehme ja mahlane. Enne serveerimist puista peale tuhksuhkrut.

Spinati-lõhelasanje suvikõrvitsast

Hiljuti valmis mu köögis minu mitteosavõtul koorene spinati-lõhelasanje. Rohkelt lõhe, spinatit, vahukoort, fetat ja pastat. Maitses imehästi. Nii hästi, et tuli järele teha. Ilma pasta ja vahukooreta :) Pasta asendasime imeõhukeste suvikõrvitsaviiludega ja vahukoore tomatikastmega. Tuli samuti väga maitsev ning lisaks ka mõnusalt kerge.

Vaja läheb:

ca 300 grammi lõhefileed, tükeldatud

3/4 pakki fetajuustu, tükeldatud

ca 200 grammi (külmutatud ja hakitud) spinatit, sulatatud ja nõrutatud

1 suvikõrvits

2 tomatit

1 sibul, kooritud

1 küüslauk, kooritud

õli

soola

pipart

vürtsköömet

Pane tomatid, sibul, küüslauk ja maitseained blenderisse ning lase püreeks. Kuumuta pannil õli ning kauta selles tomatipüreed kuni paksenemiseni.

Koori suvikõrvits ning viiluta köögiviljakoorija või juustunoaga imeõhukesteks viiludeks.

Kui tomatikaste on valmis, sega hulka spinatimass ning sega korralikult läbi.

Pane vormi põhja suvikõrvitsaviilud, nende peale tomatikaste, lõhekuubikud ja fetakuubikud. Korda niikaua kuni koostisained on otsas. Kõige pealmisele kihile ära esialgu fetat pane.

Küpseta 200 kraadi juures 35-45 minutit, kuni suvikõrvits on ilusti pehmeks küpsenud. Võta vorm välja, pane peale ülejäänud feta ning pane veel kümneks minutiks ahju.

Lase pisut jahtuda ning serveeri.

Küpsetatud baklažaan rosinatega rukolapadjal

Mõnus sügisene salat, kus baklažaani maitset täiendamas rosinad, tummine kaste ja värske rukola.

Vaja läheb:

1 suur baklažaan
2-3 tassi rukolat
½ tassi rosinaid
2+3 spl oliiviõli
2 küüslauguküünt, purustatud
3 spl balsamicot
soola ja pipart
riivitud parmesani, soovi korral

Kuumuta ahi 200 kraadini. Koori baklažaan ning lõika suupärasteks tükkideks. Sega tükid oliiviõli ja soolaga, pane ahjuvormi ning küpseta ca 15-20 minutit.

Kastme jaoks sega kokku balsamico, oliiviõli, küüslauk, sool ja pipar. Sega rukola poolega kastmest ning baklažaanid ja rosinad ülejäänud kastmega.

Laota rukola vaagnale, tõsta selle peale baklažaanisegu, puista soovi korral peale parmesani ning serveeri soojalt või külmalt.

Retsept Laylita retseptidest.

Terong Balado - grillitud baklažaan tomatikastmes

Indoneesia köögist on üsna raske leida liha- ja kookospiimavaba toitu. Aga just midagi sellist ma otsisin. Lõpuks langes valik grillitud baklažaanidele tomatikastmes.

Vaja läheb:
1 suur või paar väiksemat baklažaani
3 küüslauguküünt
4 spl hakitud sibulat
1-1,5 tassi küpseid tomateid
1 spl suhkrut
pisut soola
2 spl värsket tšillit
0,5 tassi vett
2 spl õli

Viiluta baklažaan pikkadeks õhukesteks viiludeks. Laota ahjuplaadile, piserda peale õli ning küpseta 200 kraadi juures 20-25 minutit, kuni need on läbi küpsenud.

Samal ajal püreesta sibul, küüslauk, tomatid, sool, suhkur, piprad ja vesi. Kuumuta pannil pisut õli ning hauta tomatikastet, kuni vedelik on aurustunud. Vala kaste baklažaanidele ning serveeri koheselt.

Ekvadoripärane kreveti-ceviche

Ceviche on Kesk- ja Lõuna-Ameerika rannikupiirkondades levinud populaarne toit toorest, marineeritud kalast või mereandidest. Kuigi ceviche sünnikohana on vaidluse all Peruu ja Ekvador, on see praeguseks väga populaarne ka mitmetes teistes selle piirkonna riikides. Iga riik on seda ka isikupärastanud, eelkõige just lisanditega. Peruus serveeritakse seda külmade bataadiviilude või maisitõlvikutega. Ekvadoris on ceviche kaaslasteks popcorn, Mehhikos viilutatud sibul või röstitud tortillad.

Igal juhul on tegemist tõeliselt kerge ja värske toiduga. Valmib vähese vaevaga ning saab otsa veel vähemaga :)

Vaja läheb:
450 grammi keedetud krevette
1 punane sibul, õhukeselt viilutatud
2 tomatit, õhukeselt viilutatud
5-7 laimi mahl
poole apelsini mahl
3 spl tomatipüreed
punt koriandrit, hakitud
soola, pipart ja õli

Leota sibulaviile 10 minutit soolvees, seejärel kurna. Sega kõik ained omavahel ning pane vähemalt kaheks tunniks külmkappi.

Retsept Laylita retseptidest.

Sidrunikoores küpsetatud mozzarella

Sattusin mõnda aega tagasi lappama Jamie Itaalia raamatut ning erakordselt isuäratavalt jäid mulle sealt meelde Sitsiilia päikese all küpsenud sidruni koortes küpsetatud morrarella. Kuna minu külmkappi jõudsid just värsked mahesidrunid otse Itaaliast, siis otsustasin vaatamata retsepti puudumisele siiski mozzarella sidrunipoolikusse pista ning mahlasuseks ja maitseks pisut tomatit ja basiilikut lisada. Sidrunikoor annab mozzarellale tõeliselt mõnusa värske maitse.

 Vaja läheb:

2 sidrunit, poolitatud, sisu eemaldatud ja otsest siledaks lõigatud

2-4 kirsstoamtit (sõltub sidrunikoorte suurusest)

mõned basiilikulehed

mozzarellat

soola

pipart

Kuumuta ahi 200 kraadini. Lao sidrunikoored vormi ning pane iga koorepooliku sisse kirsstomat, basiilikut ning mozzarellat. Puista peale soola ja pipart ning küpseta ahjus 15-20 minutit, kuni mozzarella hakkab kergelt kuldpruunikaks minema. Mõni minut enne väljavõtmist võid ahju lülitada ka grillrežiimi peale.

Insalata Caprese nii ja teisiti

Insalata Caprese näol on tegemist minu ajatu lemmikuga. Söön seda pidevalt nii kodus kui tellin ka igal võimalusel Itaalias. Erinevad serveerimisvariandid teevad muidu igapäevase salati teinekord pisut huvitavamaks ja erilisemaks :)

Capri salati põhikoostisained on küpsed tomatid, pühvlimozzarella, hea oliiviõli ja peotäis värskeid lõhnavaid basiilikulehti. Soovi korral ka pisut soola ja värskelt jahvatatud pipart.  Balsamico, erinevad äädikad, pesto, päikesekuivatatud tomatid jmt sinna salatisse tegelikult ei kuulu, küll aga on nende kasutamine üsna levinud.

Aseta tomatid ja mozzarella soovikohaselt taldrikule, puista peale või pane vahele basiikulehti, vala üle oliiviõliga ning maitsesta soola ja pipraga. Serveeri kohe, sest see salat ei lähe seistes paremaks.

Kookosene supp avokaadost, porgandist ja õunast

Minu tööpäevadesse sobivad kõige paremini kiirelt valmivad maitsvad toidud värsketest koostisainetest. Ja see supp on vaieldamatult üks nendest. Mõni minut blenderiga tööd ja valmis.

Vaja läheb:

1 suurem avokaado, kooritud

3-4 porgandit, puhastatud

1 õun, südamik eemaldatud ja soovi korral kooritud

poole laimi mahl

1-2 dl kookospiima

1-2 dl vett 

Pane esmalt blenderisse porgandid ja õunatükid ning püreesta nii kaua, kuni oled saanud ühtlase segu. Lisa seejärel kõik ülejäänud koostisosad ning püreesta kõik ühtlaseks. Soovi korral lisa veel vett või kookospiima.

Šokolaaditoorkook

 

Pärast seda kui ma olin Vilniuses söönud imehead sametist ja siidist toorkooki, on mul olnud kinnisideeks ise ka samasugust teha. Kuna ma päris õiget retsepti veel leidnud pole, siis katsetasin alustuseks šokolaaditoorkoogiga. Datlidest, viigimarjadest ja mandlitest põhi on mõnusalt magus, šokolaadikreem kergelt mõrkjas, külm ja suussulav.

Vaja läheb:
1 klaasitäis mandleid ja päevalilleseemneid
1 klaasitäis kuivatatud datleid ja tükeldatud viigimarju
1 tl kookosõli
1 tl seesamipastat

1 klaasitäis 2-3 tundi leotatud india pähkleid
1/3 klaasitäit vett
1/3 klaasitäit vedelat kookosõli
1 tahvel (veevannis sulatatud) tooršokolaadi
1/3 - 1/2 klaasi magustajat (agaavisiirupit või vahtrasiirupit)

Põhja jaoks purusta mandlid, püreesta datlid ja viigimarjad ning sega seejärel blenderis mandlid, päevalilleseemned, kuivatatud puuviljad, kookosõli ja seesamipasta ühtlaseks. Suru lahtikäiva vormi põhja ja pane külmkappi.

Täidise jaoks püreesta india pähklid, vesi ja siirup ühtlaseks. Sega omavahel kookosõli ja sulašokolaad. Sega kokku pähkli- ja šokolaadisegu ning vala koogipõhjale. Pane vähemalt 4-5 tunniks külmkappi tahenema.

Idee Nature Insiderist.