Raamatukuu märts 2012

Bill Bryson - Ei siin ega seal
Ma hiljuti hakkasin mõtlema, et milleks mul on eraldi riiul lemmikraamatutele kui ma neid kunagi üle ei loe. See viga on nüüd parandatud ja viimasel ajal täitsa mitu lemmikut uuesti läbi loetud :)

John Grisham - Theodor Boone. Lapserööv

Epp Petrone - Kas süda on ümmargune?
Olen nõus, et see on Epp Petrone üks paremaid tekste (varem olen temalt lugenud Roheliseks kasvamist ja tema blogi, mis kirjanduslikus mõttes mulle väga ei meeldinud). Ka meeldis mulle see ajaline edasi-tagasiliikumine, mis tekitas kuidagi kaasareisimise tunde. Samas hakkasid Harri heietused pikapeale tüütuks muutuma, sest olgem ausad, nad olid ikka üsna absurdsed. Ja Harri pereteemat oli lõpus paljuvõitu.

Jose Eduardo Agualusa - Minevike müüja
Kaasahaarav satiiriline lugu tänapäeva Angola ühiskonnast.

Kaui Hart Hemmings - Descendants
Nagu ikka - filmis oli kõik kuidagi kergem ja pealiskaudsem. Ega ka raamat nüüd teab, mis sügav teos pole, aga antud olukorda käsitledes siiski palju usutavam.

Haruki Murakami - Lõuna pool piiri, lääne pool päikest

Thomas Glavinic - Öötöö
Kui Jonas ühel hommikul ärkab, ei saa ta kohe arugi, et midagi on seekord teisiti. Alles õues paneb ta tähele vaikust. Ning märkab siis, et kuskil ei ole ühtegi teist elusolendit. Glavinic kirjutab kasvava pingega loo sellest, kuidas üks inimene võiks sellisesse situatsiooni sattudes käituda. Kas ta hakkaks omale midagi ette kujutama ja kui kiirelt kaoks ühendus reaalse maailmaga? Kas ta üritaks kuidagi siiski normaalset olukorda taastada ja kas mingi hetk tundub kõik lootusetu? Kes ootab põnevat lõpplahendust, tulnukaid või muud salapärast, sellel ei tasu antud raamatut lugeda :) Thomas Glavinic tuleb, muuseas Tallinna kirjandusfestivalile Head Read.

Roy Strider - MONGOOLIA MEMUAARID. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil
Seda raamatut ma ootasin, tundub, et lõputult :) Ja esimesel päeval kui poodidesse jõudis, läksin ja ostsin ära ning viie õhtuga oli läbi loetud. Strider kirjutab minu meelest väga hästi, ta puudutab teemasid, mis ka mulle korda lähevad, ta käib riikides, mis mulle meeldinud on või kuhu ma tahaksin minna, ta kirjutab kaasahaaravalt ning ta kirjutab antud raamatus koertest.

Ann Alari - Minu Inglismaa
Mulle meeldis, kuidas autor oli sidunud oma kogemused Inglismaa ajalooga ning kuidas kogu raamatut saatsid lood kuniglikust perekonnast, kultuurist ja minevikust.
Vastuseks raamatus esitatud väitele, et enamusele on tuttav Agatha Christie raamat "Mõrv Orient-Expressis", annan teada, et mina ei kuulu enamuse hulka - mulle on tuttav tema raamat "Mõrv Idaekspressis" :)

Friends with Benefits

Friends with Benefits, režissöör Will Gluck

Kui näitlejad välja arvata, siis ei erinenud millegi poolest ca pool aastat varem linastunud filmist No Strings Attached.

Tsitrusräimed

Kevad on käes ja sellega koos ka soov kergema toidu järele :) Tsitruselised räimed on kergelt valmiv ja maitsev leivapealne või salatilisand.

Vaja läheb:

300 g räimefileesid
80 g marineeritud pärlsibulaid (320 g-st purgist u pool, nõrutatult)
pool punase tšillipipra kauna
1 sibul
1 apelsin
1 laim

I marinaad:
250 ml vett
50 ml 30%-list äädikat
0,5 sl soola

II marinaad
100 ml apelsinimahla
3 sl sidrunimahla
3 sl laimimahla
100 ml vett
1 sl õunaäädikat
3 sl mett
0,5 sl soola


Lao räimed kaussi. Sega omavahel kõik esimese marinaadi ained ja vala kaladele. Lase külmkapis seista 10-12 tundi. Nõruta sõelal.

Puhasta tšilli seemnetest ja lõika väikesteks õhukesteks ribadeks. Koori ja viiluta sibul. Koori tervelt apelsin ja laim nii, et ka lõikad ära ka valge koorealuse osa. Lõika tsitruseliste viljaliha õhukesteks viiludeks.

Sega kokku teise marinaadi ained.

Lao räimed kihiti purki, vahele pista sibulaid, tšilli- ja tsitruseliste tükke. Vala peale marinaad. Lase külmas ööpäev maitsestuda.

Retsepti võtsin Siit nurgast ja sealt nurgast.

One for the Money

One for the Money, režissöör Julie Anne Robinson

Ausalt, peale Õrnade tunnete vaatamist tulin koju ja vaatasin ära Katherine Heigli viimase, absoluutselt sisutu, aga siiski ilusate ja seksikate tegelastega filmi. Lihtsalt happy endi ja silmarõõmu pärast :)

Õrnad tunded

La délicatesse, režissöörid David Foenkinos, Stéphane Foenkinos

Ootamatult igav film. Kui mu telefon kella vaadates ei helendaks, siis ma vist oleks filmi ajal rohkem seda kui ekraani vaadanud.

Audrey Tautou oli vanaks jäänud, ebameeldivalt kõhn ja arusaamatult populaarne meeste hulgas. Ja ainsast ilusast mehest filmis sõitsid nad üle.

Tavaliselt mulle prantsuse (armastus)filmid meeldivad. Nad on sellised õrnad ja romantilised ja ilusad vaadata. Selles ei olnud midagi. Lihtsalt üks tutvumine, õnnetus, uus tutvumine ja võrdlemisi ootamatu uus kummaliselt kulgev suhe.

Granadilli-toorjuustukook

See on teine siin mainitud kolmest koogist :) Ja on pärit Juta Raudnaski raamatust Samba, sake ja tšillikaun (kaasasin oma "Lehekülg 55/G" projekti ka muud retsepte sisaldavad raamatud peale klassikaliste kokaraamatute:). Originaalis on kook kaetud veel granadillikattega, aga siin Euroopa äärealadel pole granadillivalik just parim ning kui ma reede hommikul olin Solarisest ära ostnud kõik sobivad granadillid, jätkus neist täpselt täidise jaoks. Kook ise on imeliselt pehme ja kreemine ning mõnusa granadillimaitsega.

Vaja läheb:
400 gr Digestive küpsiseid
100 grammi võid

500 gr toorjuustu
125 ml granadilli sisu
3 tl riivitud laimikoort
2 spl laimimahla
100 gr suhkrut
2 muna

125 ml granadilli sisu
3 tl maisitärklist
1 spl suhkrut


Purusta küpsised ja sega pehme võiga ühtlaseks massiks. Suru võiga määritud ca 24-cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja külgedele. Aseta külmkappi.

Lisa toorjuustule laimimahl ja -koor ja suhkur ning mikserda ühtlaseks. Lisa munad ja granadilli sisu ning mikserda uuesti. Vala ühtlaselt koogipõhjale ja küpseta eelsoojendatud ahjus 160-170 kraadi juures ca 40-45 minutit. Jahuta kook täielikult.

Sega 2 spl vett, maisitärklis ja suhkur, kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades kuni tärklis on lahustunud. Lisa veel 2 spl vett ja granadill ning kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades kuni segu pakseneb. Vala jahtunud koogile ning pane kook külmkappi vähemalt 6-8 tunniks.

Brooklyni öine ahvatlus

Sünnipäevad annavad hea põhjuse teha mõnda kooki või torti, mida igapäevaselt ei teeks :) Ema sünnipäevaks sel aastal tegin kolm kooki, millest esimene on Koolibri koogiraamatust (leheküljelt 55:) pärit "šokolaadisõbra unelm" - Brooklyni öine ahvatlus. Minu meelest jäi kook pisut kuiv, seega võib põhjasid näiteks kohvi või apelsinimahlaga immutada. Või süüa rohke koorejäätisega nagu tegime meie :) Kreemi ma tegin pool kogust, sest muidu oleks kreemi olnud rohkem kui põhja. Kirja panen siia retsepti nii nagu ta originaalis oli ehk siis rohke kreemiga ;)

Vaja läheb:
100 gr pehmet võid
260 grammi suhkrut
2 muna
0,25 tl vanilliekstrakti
45 gr kakaopulbrit
0,75 tl küpsetuspulbrit
0,75 tl soodat
pisut soola
170 gr jahu
160 ml piima

Šokolaadikreem:
500 gr suhkrut
1 spl kuldset suhkrusiirupit
125 gr kakaopulbrit
200 gr maisijahu
85 gr tükeldatud võid
0,5 tl vanilliekstrakti


Kuumuta ahi 170 kraadini.

Vahusta või ja suhkur heledaks vahuks. Lisa ükshaaval munad ja sega korralikult. Lisa vahustades vanilliekstrakt, kakaopulber, küpsetuspulber, sooda ja sool. Lisa pool jahust, seejärel kogu piim ja ülejäänud jahu. Vahusta korralikult, kuni kõik on hästi segunenud. Kalla taigen kolme, 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpseta eelsoojendatud ahjus 25-30 minutit. Tõsta seejärel jahtuma.

Šokolaadikreemi jaoks pane suhkur (ma kasutasin oma poole portsu jaoks ca 175 grammi suhkrut), siirup (kasutasin vahtrasiirupit, sest mul suhkrusiirupit ei ole kodus), kakaopulber ja 600 ml vett potti ning lase keskmisel kuumusel keema tõusta, segades aeg-ajalt vispliga. Sega maisijahu ca 200 ml veega, vispeldades pidevalt. Segu peaks olema vedela liimi konsistentsiga, vajadusel lisa veel pisut vett. Klopi maisijahusegu vähehaaval kakaosegusse keskmisel kuumusel. Lase uuesti keema tõusta, vispeldades kogu aeg ning keeda paar minutit kuni segu on üsna paks. Võta tulelt ja lisa vanilliekstrakt ja või ning sega läbi. Vala kaussi, kata kilega ning lase seista külmas kuni kreem on tardunud.

Lõika ühelt koogilt õhuke kiht maha ning jahvata köögikombainis peeneks puruks. Aseta üks põhi koogialusele ja kata neljandikuga kreemist. Aseta teine põhi selle peale ning kata ka see neljandikuga kreemist. Lisa viimane kiht ning kata kook pealt ja külgedelt kreemiga. Raputa peale koogipuru ning hoia enne serveerimist kaks tundi külmas.

Porgandihalvaa Gajar Halwa

Magus, suhkrune, mahlane ja rammus - porgandihalvaa :) Kuna mul algsetele retseptidele vastavalt ei õnnestunud piima ära keeta, siis olen selles retseptis siin piima kogust vähendanud ning ka muid maitseid pisut omale sobivamaks kohendanud.

Vaja läheb:
0,5 kg porgandeid
0,4 l piima
1 tl purustatud kardemoniseemneid
pool klaasi vett
3 tl gheed või tavalist sulatatud võid
suur peotäis rosinaid, mandleid ja pähkleid
200 gr suhkrut


Pese, koori ja riivi porgandid. Kuumuta piim ja vesi paksupõhjalises potis, sega aeg-ajalt. Kui vesi keema läheb, lisa riivitud porgandid. Kuumuta keemiseni, siis alanda kuumust ja keeda kõige madalamal kuumusel ilma kaaneta potis aeg-ajalt segades ca tund aega, kuni kogu piim on aurustunud.
Sega juurde suhkur, ghee või või ja kardemon ning tõsta kuumust. Kuumuta segu, kuni kogu vedelik on aurustunud ja potis on pehme kuivemapoolne segu. Sega hulka rosinad, mandlid ja pähklid ning serveeri soojalt või külmalt.

Maisi- ja maguskartulisupp

Jätkan sellesama mehhiko kokaraamatuga :) Suviselt värviline supp on tšillist tuline, maisist ja bataadist magus ning laimist hapu, tõeliselt mõnus ja soojendav kombinatsioon, kus veidi värskust lisavad paprikakuubikud.

Vaja läheb:

1 tl oliiviõli
1 sibul, peeneks hakitud
2 küüslauguküünt, purustatud
1 väike tšillikaun, seemnetest puhastatud ja hakitud
1,75 liitrit köögiviljapuljongit
2 tl vürtsköömneid
1 keskmise suurusega maguskartul, tükeldatud
0,5 punast paprikat, hakitud
450 grammi maisiteri
soola
purustatud musta pipart
laimipoolikuid serveerimiseks

Kuumuta pannil õli ning pruunista selles sibulaid ca 5 minutit. Lisa küüslauk ja tšilli ning prae veel 2 minutit. Ma ise kasutan üldiselt Belize'ist kaasatoodud Marie's Sharp tšillikastet, mis on väga terav ja toitudes täiesti värske tšilli maitsega. Lisa 300 ml puljongit ning hauta 10 minutit. Sega hulka vürtsköömned ja maguskartul ning lase veel 10 minutit keeda. Maitsesta ja sega uuesti läbi. Lisa paprika, mais, ülejäänud puljong ning keeda 10 minutit. Võta pool supist ja püreesta, sega seejärel ülejäänud supi hulka. Maitsesta vajadusel veel ning serveeri koos laimipoolikutega.

Kikerhernekook

Sain kätte oma ligi pooleteistkilose Mehhiko kokaraamatu - The food and cooking of MEXICO, South America and the Caribbean rohkem kui 350 retseptiga. Esimese asjana vaatasin, mis retsept on leheküljel 55 :) Kuna seal oli alles sissejuhatus, siis võtsin retsepti G-tähe alt ning selleks osutus Garbanzo cake. Sellest uuest "projektist" on nii palju kasu küll, et muidu ma vaevalt sellele koogile üldse mingit tähelepanu oleksin osutanud :) Aga tegelikult osutus see väga lihtsaks ja mahlaseks küpsetiseks, mis sarnaneb rohkem pudingi kui koogiga. Lisaks maitseainetele ja apelsinile on sellel koogil vaid kaks koostisosa - kikerherned ning munad.

Vaja läheb:
2 purki kikerherneid
4 muna
0,5 tassi tuhksuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1-2 tl jahvatatud kaneeli
1 apelsini mahl ja riivitud koor

Kuumuta ahi 180 kraadini. Nõruta ja püreesta kikerherned. Sega hulka munad, suhkur, küpsetuspulber, kaneel, apelsinimahl ja -koor. Sega korralikult läbi ning vala võitatud vormi. Küpseta ca 1,5 tundi, kuni sissepistetud tikk jääb puhtaks.

Võta kook ahjust, lase vormis 10 minutit jahtuda. Tõsta seejärel välja ning lase täielikult jahtuda. Puista üle tuhksuhkru ja kaneeliga ning serveeri külmalt jogurti, ananassi või moosiga.

Me ostsime loomaaia

We Bought a Zoo, režissöör Cameron Crowe

Treileri järgi oleks oodanud rohkem komöödiat, aga ka sellise, kergelt Durellilikult mõjuvana, oli täiesti hea meelelahutus tööpäeva õhtuks.

Aeg ja perekond Conway

Aeg ja perekond Conway, lavastaja Elmo Nüganen

Kolmes vaatuses esitatud etendus, kus 1919. aasta sõjajärgsel Inglismaal peetud sünnipäeval peatub hetkeks aeg ning 21-aastaseks saanud sünnipäevalaps saab heita pilgu perekonna tulevikku. Vaataja otsustada jääb, kas tegemist on tulevikuga või kujutluspildiga. Kolmas vaatus toob tegevuse tagasi aastasse 1919 ning sünnipäevapeole. Kolmas osa iseenesest jäi mulle segaseks - see oli kokkuvõte esimesest ja teisest, kerge täiendus või selgitus, aga kõik, mis seal valjusti välja öeldi, oli kahes esimeses vaatuses juba kas otse või vihjamisi läbi mängitud.

Granadillijäätis

Isetehtud jäätised on imelised - nad võivad küll olla pisut kõvemad kui poes müüdavad, aga nad sulavad piimaks nagu vanasti :) ja maitsevad värskelt - koore, piima, marjade, sidruni, tumeda šokolaadi või apelsini järele. Granadillijäätises on kõike - pehme koorene maitse kombineeritud hapuka sidruni ja granadilliga.

Vaja läheb:
250 ml rõõska koort
250 ml piima
230 grammi suhkrut
1 sidruni riivitud koor ja mahl
6 granadilli viljaliha

Vala piim, koor ja suhkur kaussi ning sega kuni suhkut on lahustunud. Kata kauss kaanega ja pane sügavkülma. Tunni aja pärast vahusta segu miksriga läbi ning pane uuesti sügavkülma. Paari tunni möödudes vahusta uuesti, seekord klopi sisse ka sidrunimahl ja -koor ning granadilli viljaliha ja pane kauss tagasi sügavkülma. Kui segu on juba peaaegu kõva, vahusta veel korra, vala ümber kaanega suletavasse karpi ning jäta sügavkülma kuni jäätis on täiesti kõvaks muutunud.

Retsept on kokaraamatust "Murakarabadest oliivisaludeni, pereretseptide maailm" G-tähe alt :)

Soojad singi-ananassivõileivad

Samal ajal, kui paljud söövad võileibu ja -saiu igapäevaselt, pidin mina kõik soojade võileibade jaoks vajamineva eraldi poest tooma :) Kuigi retsepti pealkiri väidab, et tegemist on võileivadega, siis koostisainete hulgas on hoopis röstsai. Selle ma vahetasin sujuvalt pealkirjale sobivamaks ja kasutasin Borodino leiba.

Vaja läheb:
2 viilu leiba
võid
2 viilu sinki
2 viilu ananassi
2 viilu punast paprikat
1 väike munavalge
75 grammi riivitud mozzarellat

Kuumuta ahi 200 kraadini. Määri leibadele võid. Aseta peale singiviilud, ananass ja paprikarõngad. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega õrnalt riivjuustuga. Tõsta segu võileibade peale ja küpseta leibu ahjus ca 10 minutit, kuni juust on sulanud ja muutunud kuldseks.

Retsept on Hommikusöökidest, leheküljelt 55 :)

Akvamariinsinine

Broneeritud. Ülejäänud uued ehted on poes :)

Järeltulijad

The Descendants, režissöör Alexander Payne

Viiele Oscarile kandideerinud filmilt oleks võib-olla natuke rohkemat oodanud, samas ei olnud midagi otseselt viga ka. Midagi erilist ei olnud, aga see, mis oli, tundus usutav, mängimata, mitte nii kunstlik nagu tavaliselt sarnased filmid kipuvad olema.

Julie & Julia

Julie & Julia, režissöör Nora Ephron

Kui ma kinos selle filmi treilerit nägin, siis ei tundunud film eriti paljutõotav. Tõenäoliselt mittekokandushuvilise jaoks ei olegi seal midagi märkimisväärset. Aga ma täiesti nautisin kahe erineva kokandusprojekti idee ja läbiviimise vaatamist :)

Lehekülg 55/G: Kodujuustu-seenevorm

Murakarabadest oliivisaludeni on üks mu lemmikkokaraamatuid. Ja ometi, kui ma sealt viimati rosinakastet tegin, tuli mulle ette, et see on alles teine retsept, mida ma sealt teen. See raamat on minu riiulis olnud praeguseks vast kolm aastat. Ja siis meenus mulle terve mu riiulitäis kokaraamatuid, millest ma mõnda kordagi kasutanud pole ja Araabia köögi kokaraamatu tegemine, kus ma "olude sunnil" avastasin enda jaoks terve hulga uusi lemmiktoite, neist mitmeid ma poleks hakanud omaalgatuslikult kunagi tegema. Ning kui mulle õhtul veel räägiti kokandusfilmist Julie & Julia, siis ma otsustasin, et kõik minu kokaraamatud peavad kasvõi korra kasutatud saama :) Ja et ei tuleks valimist ("See ei näe eriti isuäratav välja", "liiga töömahukas" vmt), siis teen igast oma kokaraamatust leheküljel 55 asuva toidu. Tagavaraplaan on ka - juhul kui toit tundub tõesti teostamatu või leheküljel 55 ei ole ühtegi retsepti, siis läheb käiku esimene G-tähega retsept. Lappasin läbi kõik oma 35 kokaraamatut - viies kokakas ei olnud leheküljel 55 ühtegi retsepti (ühes neist ei olnud nii palju lehekülgigi, aga kuna tegemist oli Itaalia magustoitude brošüürikesega, siis ma jätsin ta ikkagi mängu) ning liikumine sealt G-tähe juurde tõi koheselt kaasa kaks granadillitoitu :) Kahes kokakas tundusid leheküljel 55 olevad toidud siinsetes tingimustes liiga palju vaevanõudvad (eriti just tooraine hankimise osa) ning seega jäid välja ka langustiinid ja kuivatatud krevettidest tehtud pastaga maitsestatud pomelisalat. Nende asemel on nimekirjas Granizado salado de tomate con oregano fresco y manjar blanco ning taipärane grillitud kana.

Alustasin Kohupiima- ja kodujuusturaamatus oleva kodujuustu-seenevormiga.

Vaja läheb:
2 dl hakitud seeni
1 sibul
2 sl õli
2 dl riivitud porgandeid
400 gr kodujuustu
3 muna
2 dl piima
soola, sidrunipipart
1+1 dl riivjuustu

Pruunista pannil õlis hakitud sibul ja seened. Lisa riivitud porgand ja hauta veel mõni minut. Sega kodujuust munade ja piimaga, maitsesta soola ja sidrunipipraga. Sega pannil olevate köögiviljade ja riivjuustuga. Vala segu õliga määritud ahjuvormi ja puista üle riivjuustuga. Küpseta 200 kraadi juures ca 20 minutit.

Uuesti ma seda ei teeks ja porgandi lisamisega oleksin ka väga ettevaatlik :)

Rukkimannavaht jõhvikatega

Natuke tervislikum ja figuurisõbralikum variant klassikalisest mannavahust. Kohev vaht maitseb kergelt ja jõhvikatest pisut hapukalt.

Vaja läheb:
5 dl vett
2 dl jõhvikaid
3 spl pruuni suhkrut
0,75 dl rukkimannat

Pane vesi koos jõhvikate ja suhkruga keema ning keeda paar minutit. Lisa pidevalt segades rukkimanna ning hauta madalal tulel 5 minutit. Lase jahtuda kuni segu on leige ning vahusta seejärel heledaks ja kohevaks vahuks.

Praetud liha rosinakastmes

Sattusin bataadiretsepte otsides teiste hulgas lehitsema oma Murakarabade ja oliivisalude kokaraamatut, kus kohe kaneelibataatide kõrval hakkas silma ka veiseliha rosinakastmes :)

Vaja läheb:
0,5 kilo hautatud ja ülepraetud veisefileed

5 grammi võid
10 grammi nisujahu
1 klaas puljongit
1/4 sidruni mahl
0,5 tl fariinisuhkrut
0,5 tl tšillikastet
jupp kaneelikoort
2 nelgitera
45 grammi suuri rosinaid
1 sl rõõska koort

Sega potis või ja jahu. Lisa puljong, sidrunimahl, suhkur, tšillikaste, kaneelipulk ja nelgiterad. Sega korralikult läbi ja lisa rosinad. Kuumuta kastet kuni see pakseneb ja lisa siis koor. Kuumuta veel pisut kuni kaste mullitama hakkab. Eemalda kaneelikoor ja nelgiterad.

Tõsta kaste liha peale ja serveeri kohe.

Vahemereline omlett

Rohke köögivilja ja fetaga omlett sobib hästi kiireks ja kergeks õhtusöögiks ning rõõmustab oma värvirohkusega ka silma :)

Vaja läheb:
4-5 muna
oliiviõli
pool sibulat, viilutatud
2 tomatit, hakitud
1 suur punane paprika, grillitud ja kooritud
1 tl kappareid
50 grammi fetat, hakitud
rohelist sibulat

Kuumuta grill 250 kraadini. Klopi munad lahti, maitsesta soovi korral soola ja pipraga. Pruunista praeahjukindlal pannil õlis sibul kuldseks, lisa tomatid, kapparid ja paprikaribad. Prae veel paar minutit. Vähenda kuumust ning vala peale munasegu. Prae kuni muna on osaliselt hüübinud, laota peale fetajuustu tükid ning tõsta omlett panniga 5-6 minutiks grilli alla.

Kaerahelbe-kohupiimakook jõhvikatega

Mul oli mitu päeva silme ees krõbeda kaerahelbekatte ja pehme kohupiimakreemiga kook. Järgmisel korral röstiksin kaerahelbed enne koogi peale puistamist ära, aga ka niisama tuli väga hea :) Kreemjas sisu, hapukad jõhvikad ja krõbedad kaerahelbed.

Vaja läheb:
3 dl kaerahelbeid
100 grammi võid
1 spl pruuni suhkrut (soovi korral) või paar hakitud kuivatatud viigimarja

1 pakk kohupiima
1 pakk ricottat
1 dl hapukoort
4 muna
4-5 spl suhkrut
1 sidruni riivitud koor
1 tl vanilliekstrakti

2 dl jõhvikaid


Sulata või ja sega kaerahelvestega. Lisa suhkur või viigimarjad.

Vahusta munakollased suhkruga kohevaks vahuks. Lisa kohupiim, ricotta, hapukoor, sidrunikoor ja vanilliekstrakt ning sega läbi. Vahusta munavalged kõvaks vahuks ja sega ettevaatlikult kohupiimasegu hulka.

Määri ahjuvorm võiga ning kata põhi poolega kaerahelvestest. Vala peale kohupiimasegu ning selle peale pooled jõhvikad. Sega ülejäänud jõhvikad teise poolega kaerahelvestest ning puista segu ühtlaselt koogile.

Küpseta eelsoojendatud ahjus ca 30 minutit.

Araabia köögi radadel: laimimaks, lemmikud ja köögipoolest

Nüüdseks on ta juba mõned nädalad raamatupoodides olnud, Nele, Reelika ja minu kokaraamat "Araabia köögi radadel. Egiptuses ja Marokos" ja tundub olevat õige aeg kirjutada oma lemmikutest ja sellest, kuidas ma üldse sinna raamatusse sattusin :)

Kunagi keset suve avastasin Nele blogist, et tal on plaanis välja anda kokaraamat, aga piltidega on probleem. Pakkusin siis välja, et kuna mulle nagunii meeldib süüa teha, et äkki ta saadaks mulle nii kümmekond lihtsamat ja kiiremat retsepti ning ma saadan pildid vastu. Nele saatis selle peale mulle terve käsikirja :) Ma valisin sealt omale paarkümmend huvipakkuvamat välja ning enne kui arugi saime, oli 30 toitu tehtud. See oli vist see hetk, kui Nele ütles, et "Näe, pole üldse palju enam jäänud" või midagi sarnast :) Ja nii ta jätkus. Oma üllatuseks avastasin, et Egiptuse köök pole sugugi nii vürtsikas-rammus-rasvane kui ma omale ette kujutasin vaid meenutas oma rohke tomati- ja üleüldse köögiviljalembusega hoopis Itaalia ja vahemereäärset kööki. Kolme kuuga olid kõik plaanis olnud 101 retsepti läbi tehtud, pildid olemas ja mõned kas siis Nele ("Seal peaks olema koorimata kurk") või minu enda ("Need rosinad siia ikka ei sobi") soovil ka uuesti tehtud. Umbes kuu aega peale seda kui asi tundus täiesti valmis olevat ja mina parajasti Barcelonas puhkasin, sai üheskoos Pegasuse kirjastusega tehtud otsus, et raamatusse tuleb lisada ka Maroko. Nele võttis ühendust Reelikaga ning selle tulemusena sai paarkümmend Egiptuse retsepti välja vahetatud Maroko retseptide vastu. Kuna käes oli aasta kõige pimedam aeg, siis oli Maroko toitude tegemine oluliselt suurem väljakutse ja ajastamine. Kuna aga Maroko rikkalikud ja kergelt eksootilised toidud erinesid Egiptuse omadest tuntavalt, oli nende tegemine vaatamata keerulisematele oludele siiski väga põnev.

Koostisainete jaht viis mind nii Piprapoe alumistele riiulitele (konserveeritud okra), internetipoodidesse kui ka Nele poolt juhatatud mošee juures asuvasse poodi (džuudilehed, külmutatud okra, imemaitsvad kuivatatud datlid). Üheks ootamatumaks probleemiks osutusid nisuterad - need leidsin lõpuks Balti jaama turu tagant ökopoest. Kes tahab teha Egiptuse rahvustoitu, siis neile teadmiseks, et tuvisid saab Stockmani sügavkülmaletist. Vanillikreemitäidisega ramadaanikoogi jaoks vajamineva konafa-taigna saab Kaupmehe hulgilaost.

Et valget aega võimalikult palju ära kasutada, said tehtud ka mõned kokanduslaupäevad, kus valmis 7-8 toitu järjest. Peale kooginädalavahetust kaalul käies oli mul tõeliselt hea meel, et suurem osa magusast selleks hetkeks tehtud oli :)

Kokkuvõtvalt oli see väga huvitav kogemus - kui suur on tõenäosus, et keegi teeb mõnest kokaraamatust läbi kõik retseptid? Alati katsetad kas kõige isuäratavamat või seda, mis valmib kiirelt ja olemasolevatest ainetest ning tegemata jäävad ajamahukamad ning esmapilgul mitte just paljutõotavad toidud. Nii näiteks ei oleks ma omaalgatuslikult kunagi hakanud tegema ei makaronivormi hakklihaga bešamellkastmes ega egiptuse ühte rahvusrooga kosharit. Praeguseks olen aga mõlemat teinud korduvalt ning makaronivorm sobib lihtsa valmistusviisi tõttu hästi tööpäevaõhtusse.

Kokku on raamatus 100 retsepti. Kuigi me kõik kolmekesi märkisime ära oma kõige lemmikumad lemmikud ning need on vastavate vinjettide järgi ka ilusti leitavad, siis tegelikult on mul lemmikuid rohkem... nii ca kolmandik :)

- Põldoad vürtsikas kastmes - mõnusalt vürtsikas ja oliivine vaheldus tavapärasele soolaoale
- Hummus
- Baklažaaniviilud paprikaga küüslauguses tomatikastmes
- Lillkapsaõisikud krõbedas kuues - võimalik, et mitte kõige tervislikum, aga väga mõnus krõbe suupiste
- Vürtsikad porgandid - magusad porgandid kombineeritult erinevate vürtside ja ürtidega
- Keedumunad uues kuues - ka see on toit, mille osas ma arvasin, et vaevalt ma seda sööma hakkan :) Praeguseks olen ma seda korduvalt teinud ja eriti sobib ta just neisse söögikordadesse, kui külmkapis suurt muud peale karbitäie munade ei ole ;)
- Tomati-fetasalat oliiviõliga - lihtne, värviline ja maitsev
- Salat tomatist ja grillitud paprikast
- Tuunikalasalat värske köögiviljaga - see kaste seal peal on suurepärane
- Köögiviljasupp värskest kanapuljongist
- Valge ja kohev riis - õnnestub alati :)
- Ahjuriis piima ja võiga - väga lihtsalt valmiv mõnusalt piimane riisivorm
- Riis pasta, pruunide läätsede ja sibulaga tomatikastmes (koshari) - kes tuleks selle peale, et panna kokku riis, kahte sorti makaronid ja läätsed ning kallata see kõik üle tomatikastme ja sibularõngastega? Tundub uskumatu, aga see on väga maitsev :) Selle ainsaks miinuseks on see, et kuigi toit ise näeb välja väga lihtne, tuleb seal siiski neli asja korraga valmis saada.
- Pastavorm hakklihaga bešamellkastmes
- Kuskuss köögiviljade ja lihaga
- Grillitud krevetid laimi-küüslaugumarinaadis
- Krevetihautis mütsipotis - mõnus ja kiirelt valmiv krevetihautis
- Vürtsikad kanafileeribad köögiviljadega lapiksaias
- Vürtsikas kana-basmatiriisihautis - lihtsalt valmiv eksootiline kana-riisihautis
- Mütsipotis kanahautis marineeritud oliivide ja sidrunitega
- Küüslaugu- ja laimimaitseline praemaks petersellipadjal
- Ühepajatoit lihakuubikute ja köögiviljaga tomatikastmes - ahjus valmiv kerge ja suviselt maitsev ühepajaroog
- Mütsipotis lambalihahautis ploomide ja mandlitega
- Õhuke taskuga lapiksai
- Õhuline kihiline Egiptuse pirukas (fitiir) - tainarullimise tõttu küll natuke aeganõudev, aga tulemus on mõnusalt krõbe ja kihiline ning piruka sisse võib panna meelepäraseid täidiseid
- Mee sisse kastetud mandlipirukad - krõbedad, pähklised ja mesised
- Pähkli-rosinatäidisega keeratud pirukad siirupis ('ataiif) - nende tegemine on küll aeganõudev, kuid tulemus on tõeliselt maitsev. Mu oma kallis õde arvas, kui ma sügisel ataiifide tegemise ka Tartus ette võtsin, et isegi valmistamise pealtvaatamine on väsitav, aga mu samakallis õepoeg oli õnneks oluliselt entusiastlikum ning temaga katsetasime lisaks retseptis olevatele veel mitmeid erinevaid täidiseid.
- Võised ramadaaniküpsised täidisega tuhksuhkrus (kahk) - need võised ja muredad küpsised on sellest raamatust ühed mu täielikud lemmikud :)
- Muredad ramadaaniküpsised erineva kaunistusega
- Kihiline kook pähklitäidisega siirupis (baqlaua) - natuke suurem ettevõtmine, aga ühest plaaditäiest jätkub pikaks ajaks ja kuna tulemus on mõnusalt siirupine ja magus, siis piisabki magusaisu rahuldamiseks vaid väikesest tükist
- Kreemjas riisipuding vahukoore ja pähklitega - klassika :)
- Saiapuding rosinate, mandlite ja kookoshelvestega (Umm Ali) - mõnusalt kreemine ja pähkline saiapuding ning kui kasutada croissante või filotainast, siis ka kiireltvalmiv
- Magustoit kuivatatud puuviljadest - väga lähedane lapsepõlvest tuttavale kuivatatud puuviljadest kissellile, kuid antud magustoit valmistatakse ilma tärkliseta ning jahutatakse enne söömist külmkapis maha. Hea ja värskendav :)
- Värske laimilimonaad - asendamatu kuumal suvepäeval

Ma mõtlesin tükk aega, mis mu kõige suurem lemmik sealt valikust oleks - ühtemoodi suurepäraselt maitsesid nii laimiga maks kui täidisega küpsised kahk. Viimane oli üllatav just seetõttu, et tavapäraselt ma pole suurem asi küpsisesõber. Aga lõpuks jäi peale siiski maks, seda just seetõttu, et senini olid minu köögikatsetused maksaga lõppenud taldrikutäie kuivaks ja vintskeks praetud maksatükkidega ning selle retsepti järgi õnnestus mul esimest korda teha tõeliselt maitsev ja mahlane maks, millele andsid viimase lihvi küüslauk, laim ja koriander.

Küüslaugu- ja laimimaitseline praemaks petersellipadjal


Vaja läheb:
700 g veisemaksa
10 purustatud küüslauguküünt
soovi korral 1 viilutatud sibul
1 tl soola
½ tl jahvatatud musta pipart
½ tl jahvatatud vürtsköömneid
3 sl õli
4 sl hakitud lehtpeterselli
poole laimi mahl

Valmistamine:
Puhasta maks kelmetest. Pese ohtra veega puhtaks ja viiluta õhukesed keskmise suurusega tükid. Kuumuta pannil õlis küüslauku ja soovi korral ka sibularõngaid, kuni need pruunistuvad. Soovi korral tõsta need enne maksa praadimist eraldi taldrikule.
Tõsta toatemperatuuril maksaviilud maitseõlisse või sibula-küüslaugu peale ja prae mõni minut mõlemalt poolt. Keera maksa ringi siis, kui punane vedelik on maksa peale tulnud. Kui maks on ühelt poolt pruunistunud, keera ringi ja raputa pruunistunud poolele soola, pipart ja jahvatatud vürtsköömneid.
Praadimise jooksul tõsta maitsestunud õli ka praetud maksale.
Kata serveerimistaldrik hakitud lehtpeterselli või koriandriga, tõsta sellele praetud maks, kõrvale karamellistunud sibularõngad ja küüslauk. Soovi korral vala maksale veidi praadimisest pannile jäänud maitseõli ja piserda toit üle laimimahlaga.
Serveeri valge keedetud riisi ja köögiviljasalatiga.

بالهناء و الشفاء

Lihapallid grillitud paprikaga

Ma peaksin looma kategooria "Gaili 30 minuti road" :) Tegemist on järjekordselt kiirelt ja lihtsalt valmiva toiduga, kus on koos väikesed krõbedad lihapallid, magus paprika ja mahlane tomat.

Vaja läheb:
250 grammi veise- või lambahakkliha
1 munakollane
soola
pipart
ürte
riivitud sidrunikoort
õli praadimiseks

3 väikest tomatit
2 keskmist paprikat

1 tl oliiviõli
1 tl sidrunimahla
soola (soovi korral)

rohelist sibulat


Kuumuta ahi 250 kraadini ja lülita sisse grill. Lõika paprika kolmeks, puhasta seemnetest ja aseta küpsetuspaberile, nahk pealpool. Pane panniga ahju ülemisele siinile ning grilli kuni paprika nahk on hakanud kergelt kõrbema.

Pane vesi keema ning tee tomatitesse väike sisselõige.

Sega kausis lihapallide koostisosad ja pane pann tulele. Veereta märgade käte vahel pisikesed lihapallid ning prae need panni aeg-ajalt raputades pruuniks.

Vahepeal aseta tomatid pooleks minutiks keevasse vette ning koori ja haki seejärel. Tõsta kaussi.

Võta grillitud paprikad ahjust ja pane viieks minutiks õhukindlasse nõusse. Seejärel koori, haki ja sega tomatite hulka. Maitsesta õli, sidrunimahla ja soovi korral soolaga.

Tõsta taldrikule tomati-paprikasegu, selle peale lihapallid ning puista üle värske rohelise sibulaga.

Hugo Cabret' leiutis

Hugo, režissöör Martin Scorsese

Armas film 30ndate Pariisist, kus ootamatult orvuks jäänud poiss satub sama ootamatult raudteejaama kellasüsteemi eest hoolitsema. Ja lisaks sellele on tal saladus ja mõned inimesed, kellele ta kipub jalgu jääma ning kellega kohtudes tema anonüümsus kaduda ähvardab. Filmi olid sisse toodud ka filmitööstuse algusaastad koos teerajaja Georges Melies'ga.

My Caribbean Dream

Omale, tellitud ja müüdud. Ülejäänud uued ehted on poes :)