Allan Keian “Otsetee Paradiisi” ja “Puhtsüdamlik Ülestunnistus”
Uudishimu sai võitu. Nimetatud raamatud on olnud Apollo ilukirjanduse top 10-s paaril nädalal. Suurte reavahedega, üsna kobavas kirjastiilis raamatud said mõne tunniga läbi loetud ning rohkem ma nende peale poleks aega kulutada tahtnud ka.
Ma ei armasta suuremat paroodiaid. Kahjuks ei olnud žanri enne lugemahakkamist kuskilt võimalik tuvastada. Igal pool kirjutati kaasahaaramisest ja arvukalt müüdud põnevikest.
Mõlemad raamatud olid kolkakülast pärit Maarjast, keda 16-aastaselt vägistatakse, bordelli tööle petetakse, narkomuulaks värvatakse, pornomodellins kasutatakse, seejärel taas bordelli, seekord Monacos luksusjahil olevasse petetakse, kes seejärel põgenedes helikopterist langevarjuga alla hüppab, saades võhivõõralt piloodilt 50 000 eurot kingituseks, keda peale hüppamist taas vägistada tahetakse (siinkohal lõpeb esimene raamat); kes seejärel Ameerikasse lendab, 45 000 euroga 9 kuud Hiltoni parimas sviidis elab, pidutseb, tennisetunde võtab, ohjeldamatult kalleid riideid ostab (muide, Hilton ei tundugi nii kallis olevat, kui ma siiani arvasin), seejärel pankrotistunult börsipettusi korraldab, sellega miljoneid teenib (etteruttavalt olgu öeldud, et üks mees pani kõigi nende miljonitega ajama, nii, et peategelane oli jällegi pankrotis), käigu pealt programmeerib, tunni ajaga ise omale börsi toimimise selgeks tegi, peale teist pankrotti hipiseltskonna leidis, kellega kaks aastat ringi reisis, seejärel peale autoavariid, kus kõik teised viis surma said ja tema ainsana marrastustega pääses, kindlustuspettuse sooritas ning moeloojaks hakkas. Peale kõike seda murdis tema tuppa salk korralikult relvastatud politseinikke, kes ta käed raudu panid ning ülekuulamisele viisid. Raamatu lõpus lasti tüdruk maha.
16-aastaselt kooli pooleli jätnud peategelane oli äärmiselt andekas kõiges, mida iganes ta ette võttis – ta oli imeilus, itaallasi langes tema ees nagu loogu, kohe esimesest tennisetunnist alates oli selge, et ta on imelaps ning jõuab veel kaugele, mitte kunagi IT-d õppinuna programmeeris ta käigupealt, börsi toimimise ning selle petmise mõtles tunni aja jooksul ise enda jaoks selgeks, kui ta joonistama hakkas, peeti teda uueks Picassoks, kui ta moodi looma hakkas, sai hetkega maailmakuulsaks, mõne kuu järel töötas tema heaks tuhandeid alluvaid, ta avas esindusi üle kogu maailma.
Autoril läks teise raamatu lõpus sassi, mis hetkel tulnuks kasutada mina-vormi ja kuna tema-vormi. Ka ei ole eesti keeles korrektne pealkirja kõikide sõnade suurtähtedega kirjutamine.
