Gerald Durrell

* Catch me a colobus - keskendub rohkem kui teised raamatud ohustatud liikide säilitamisele, tegevus Jersey loomaaias, Lääne-Aafrikas ja Mehhikos.

* Loomaaed pagasis. Parem varblane pihus... - esimene raamat on ekspeditsioonist Lääne-Aafrikasse, kus kogutud loomadega pani Durrell aluse omaenda loomaaiale; teine raamat on loomavaatlusreisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse.

* Linnud, loomad ja sugulased - teine raamat elust Korfu saarel.

* Jumalate aed - kolmas Korfu raamat.

* Loomaaed mõisas - raamat Durrelli oma loomaaiast, valdavalt sealsetest huvitavamatest eksemplaridest ja juhtumitest.

* Loomaaed saarel - Jersey loomaaiast, keskendudes valdavalt loomade pidamisega seotud probleemidele.

Durrelliga on selleks korraks kõik, kodus olevad raamatud on läbi loetud :) Hetkel pooleli värskelt soetatud The Size of the World.

Easy A

Easy A, režissöör Will Gluck

Filmi tutvustatavast infost tuleks eemaldada sõna "komöödia". Muus osas täiesti tavaline noortekas. Ja peategelane nägi pigem välja kui 27-, mitte 17-aastane.

Portugali kreemikoogid apelsinisiirupiga vol. 2

Kuna eelmised koogid ajasid mul ahjus üle ning nende küpsemine võttis kaua aega, katsetasin täna naid kooke natuke teistmoodi. Ja tulid veel paremad :) Ja ilusamad ;)

12 koogi jaoks on vaja:
pool kilo lehttainast
1 apelsin
1 sidruni riivitud koor
300 ml vahukoore ja piima segu
3 munakollast
100 gr suhkrut
2 spl maisitärklist
vaniljekaun
5 spl pruuni suhkrut
jupp kaneeli

Riivi sidruni ja apelsini koor hästi peene riiviga poti põhja. Lisa suhkur, maisitärklis, munakollased ja sega hästi läbi. Vala sisse piima ja koore segu ning sega ühtlaseks. Pane pliidile ning kuumuta keskmisel kuumusel pidevalt segades kuni keemiseni. Eemalda pliidilt ja pane kaane või kilega kaetult jahtuma.

Rulli tainas õhemaks, kasuta rullimisel nii vähe jahu kui võimalik. Rulli tainas uuesti kokku ning lõika 12ks jupiks. Vajuta lõigud laiemaks ning suru võiga määritud muffinivormide põhja ja külgedele. Soovi korral võid enne täidise panemist vormide põhja panna ka hakitud pistaatsiapähkleid või martsipani.

Lisa igasse vormi paar lusikatäit täidist ning küpseta eelsoojendatud ahjus 225 kraadi juures 10-15 minutit.

Serveeri apelsinisiirupiga, mis on valmistatud ühest apelsinist pressitud mahla, 5 supilusikatäie pruuni suhkru ja kaneelijupiga.

Nõks

Nõks, lavastaja Priit Võigemast

Viimasel ajal Linnateatris nähtud etendused on kohati olnud natuke kaheldava väärtusega. Seda suurem oli rõõm Nõksust, mis osutus oodatult heaks etenduseks.

17-aastane tütarlaps tuleb Londonisse, et minna NNKÜ-sse (Noorte Naiste Kristlik Ühing) ning satub teed küsima kolme poissmehe käest. Kui etenduse alguses on üks süütu tütarlaps ja kolm noormeest, kellest üks on naistemees, teine naljamees ning kolmas õnnetu nohik, siis etenduse jooksul hakkab rollijaotus muutuma.

Mulle meeldib, kui peale etendust on põhjust mõelda ja arutada, mida lavastaja mõelnud oli, kas mõne tegelase käitumine oli naiivne või põhjalikult kaalutletud. Nõksu üle sai mõnda aega veel arutatud :)

Woman on top

Woman on top, režissöör Fina Torres

Penelope Cruzi filmid on tihtipeale kerged, sürrealistlikud ja aeg-ajalt täiesti absurdsed. Samuti ka seesama Woman on top, mis kohati meenutas mulle noore Almodovari filme natuke.

Izabella on nõidusliku välimusega brasiillanna, kes teeb süüa nii, et ka kõige tugevamad mehed nõrkevad. Ta jätab maha oma hoolimatu mehe, kolib Brasiilia külast San Franciscosse, transvestiidist sõbranna juurde ning hakkab oma kulinaarseid unistusi ellu viima.

Tema kirge toidu vastu, uue elu nautimist ja meeste pilke saadavad brasiilia rütmid ja nõiduslik meeleolu.

Unstoppable

Unstoppable, režissöör Tony Scott

"Tõsielul põhinev" linalugu nagu seda reklaamitakse. Aastal 2001 pääses ohtliku veosega rong ilma juhita liikuma, 66 miili järel hüppas raudteetööline rongile ning peatas selle. See on siis see tõesti sündinud lugu. Hollywood suutis sellest teha rohkem kui pooleteisttunnise märuli.

Aeg-ajalt meenutasid mõned stseenid Armageddoni, nii, et tekkis isegi mõningane kahtlus, et mõlemad mehed ei pruugi filmi lõppu näha. Me mõlemad panustasime erinevale mehele erinevatel põhjustel :) Aga oli double-happy-end.

Filmis oli rohkem komöödiat kui selles haledas "Due Date's".

Girl from Ipanema

Broneeritud :) Ülejäänud uued ehted on poes.

Dolma lambalihaga

Kui eelmise postituse dolmadakiad riisiga maitsesid hästi, siis antud dolmad lamba- ja veisehakklihaga lihtsalt imeliselt.

Ca 20 dolma jaoks on vaja:
20 viinapuulehte
400 grammi lamba- või lamba- ja veisehakkliha
2 sibulat
soola
pipart
tšillipulbrit
vürtsköömnepulbrit
4 küüslauku
1 sidrun
0,75 dl õli
1 tl suhkrut

Täidise jaoks sega hakkliha peeneks hakitud sibulaga, lisa natuke oliiviõli ning maitsesta soola, pipra, tšilli- ja vürtsköömnepulbriga.

Võta viinapuulehed, kuivata kergelt majapidamispaberiga, eemalda vars, aseta lauale rootsuosa pealpool ning alusta täitmist :) Pane lehele lusikatäis täidist, keera küljed peale ning rulli seejärel dolma valmis. Pane poti või panni põhjale paar viinapuu lehte ning lao dolmad tihedalt üksteise kõrvale. Paiguta vaheldumisi küüslauguküüntega.

Hautamisvedeliku jaoks võta kuum vesi ning lisa sellele 75 ml sidrunimahla, 75 ml oliiviõli ja 1 tl suhkrut. Vala see potti, nii, et dolmad oleks kaetud. Pane raskuseks taldrik, et rullid liikuma ja lahti hargnema ei hakkaks ning pane keema. Hauta madalal kuumusel ca 45 minutit, kuni liha on läbi küpsenud ja lehed on pehmed.

Serveeri kuumalt pearoana.

Dolmadakia riisi-rosinatäidisega

Ca 20 dolmadakia jaoks läheb vaja:

2 dl ümarateralist riisi
kuivatatud või värsket münti
1 sidrun
soola
pipart
2 spl rosinaid
4 spl veini
1 tl suhkrut
1 väiksem sibul
4 küüslauguküünt
jupp kaneeli
20 viinapuulehte


Vala riisile peale keev vesi, sega, nõruta, loputa külma veega ja pane kaussi. Lisa peeneks hakitud sibul, veinis leotatud (soovitavalt üleöö) rosinad, peeneks hakitud münt, riivitud sidrunikoor ning maitsesta soola ja pipraga.

Võta viinapuulehed, kuivata kergelt majapidamispaberiga, eemalda vars, aseta lauale rootsuosa pealpool ning alusta täitmist :) Pane lehele lusikatäis täidist, keera küljed peale ning rulli seejärel dolmadakia valmis. Pane poti või panni põhjale paar viinapuu lehte ning lao dolmadakiad tihedalt üksteise kõrvale. Paiguta vaheldumisi küüslauguküünte ja kaneelipulga tükkidega.

Hautamisvedeliku jaoks võta kuum vesi ning lisa sellele 75 ml sidrunimahla, 75 ml oliiviõli ja 1 tl suhkrut. Vala see potti, nii, et dolmadakiad oleks kaetud. Pane raskuseks taldrik, et rullid liikuma ja lahti hargnema ei hakkaks ning pane keema. Hauta madalal kuumusel ca 45 minutit, kuni riis ja lehed on pehmed.

Tänu mündi värskusele ja sidruni hapukusele maitsevad dolmadakiad kergelt ja mõnusalt :)

Söö soojalt või külmalt eelroaks.

Portugali kreemikoogid apelsinisiirupiga

Neid hõrke, krõbeda ümbrise ja suussulava sisuga koogikesi hakkasin armastama siis, kui Tallinnas tegutses väga lühikest aega koht nimega Vasco da Gama, kust muuhulgas sai osta ka pastéis de nata´sid. Aga munakreemiga koogid on mulle alati kuidagi liiga keerulised isetegemiseks tundunud. Aga peale hiljutisi koogikesi Barcelonas ja Jucjaco blogis neid nähes, tundus siiski olevat käes aeg katsetada :)

12 koogi jaoks läheb vaja:
1 pakk lehttainast (400-500 gr)
300 ml piima
100 ml vahukoort
2 spl maisitärklist
2 muna
2 munakollast
120 gr suhkrut
1 vanillikaun
1 sidrun

jupp kaneeli

1 apelsin

5 spl pruuni suhkrut

Kuumuta piim ja vahukoor keemiseni koos pikuti pooleks lõigatud vanillikauna ja sidruni ning apelsini riivitud koorega. Tõsta tulelt, kata kaanega ja lase jahtuda.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Lõika õhukeseks rullitud tainas 12-ks võrdse suurusega tükiks ja polsterda nendega muffinivormi augud. Pane vorm jahedasse. Enne täidise lisamist võid koogikeste põhja panna näiteks hakitud pistaatsiapähkleid või martsipanitükikesi.

Vala jahtunud piim läbi sõela teise kaussi, eemaldades kooretükid. Kraabi vanillikaunast seemned välja, piima hulka. Sega vähehaaval, pidevalt segades, juurde maisitärklis. Lisa suhkur, munad ja munakollased, sega ühtlaseks. Vala segu vormidesse ja küpseta umbes 20-25 minutit, kuni kreem õrnalt pruunistub ja tarretunud on.

Apelsinisiirupi jaoks pigista kooritud apelsinist välja mahl, lisa pruun suhkur ja kaneel.ipulk Aja segu keema, kui suhkur on sulanud, keera kuumus keskmiseks ja sega aegajalt. Siirup on valmis kui ta on paksenenud.

Vala igale koogile natuke siirupit ja serveeri pealelõunase espresso juurde :)

Sügisene

Omale või müüdud. Ülejäänud uued asjad on poes.

Minu Ibiza

Kati Lumiste - Minu Ibiza

Raamatuid kohtadest, kus ma olen käinud või plaanin minna, ootan ma alati põnevusega. Nii soovist uuesti oma reisi mõtetes läbi elada ja äratundmisrõõmu kogeda kui ka info ja ideede kogumise eesmärgil. Mõttega elustada oma viie aasta tagune Ibiza reis, võtsin selle raamatu kätte.

Esmamulje on määrav. Nagu inimeste nii ka raamatute puhul. Raamatu autoriks on naisterahvas, kes läks peale ülikooli sõbrannaga kolmeks kuuks Ibizale. Juba esimestel lehekülgedel mainis ta ära nende värvika suvepuhkuse saarel ning imestas, kuidas sõbranna seal siiski süütuks suutis jääda. Paraku pean ütlema, et minu jaoks näitab selline seisukoht autori (madalat) taset ning loob negatiivse meelestatuse ka ülejäänud raamatu osas. Ääremärkusena lisan, et minu meelest ei ole küll imelik, kui mõni tütarlaps ei taha süütust kaotada peokeerise käigus mõnele suhteliselt suvalisele mehele.

Raamat oli üles ehitatud autori erinevatele reisidele Ibizale 13 aasta jooksul, ta kirjutas inimestest, keda ta seal kohtas, meestest, kellesse armus (neid oli erakordselt palju), meestest, kes olid temast huvitatud, pidudest. Oli aastaaegade vaheldumist, skvottimist, elu rannas. Elust ökotalus, natuke toitudest, natuke põliselanike elust. Loodust kirjeldavaid lõike oli tõeline rõõm lugeda, silme ees olid uskumatud õiteväljad ja magusat lõhna võis peaaegu tunda. Samuti värskete mandlite puhastamine...

Lisaks minu jaoks liiga madalale sissejuhatusele jätkus tegevus esimestes peatükkides samas stiilis - restoranis nõude lõhkumine (taldrikutega lendava taldriku loopimine), põldudelt ja aedadest puuviljade jm varastamine. Hetkekski ei tekkinud lugedes tunnet, et autoril sellise käitumise üle natukenegi piinlik oleks.

Pidev (negatiivsete) hinnangute andmine häiris. Kui ikka mõni inimene ei meeldinud, siis too kas "vaevles kroonilise kõhukinnisuse all", oli "jobu" vmt. Ja kui alastiolek seal nii iseenesestmõistetav ja normaalne oli, siis miks seda raamatus pidevalt rõhutama pidi (otseloomulikult alasti)?

Kuidagi kummaline on see, kui mina olin seal saarel mõned päevad, siis meie kogesime hoopis teistsuguseid asju. Asju, mida raamatus ei olnud isegi möödaminnes mainitud... Muide, kas Kataloonia ühte levinuimat magustoitu, crema catalanat Ibizal tõesti ei sööda?

Tegelikult seal raamatus ju isegi üht-teist ka oli Ibiza kohta - nii pidudest, õhkkonnast, säilinud hipielust ja kommuunidest kui mõnevõrra ka põliselanikest, aga see kõik oli üsna lämmatatud autori armuseikluste, erinevate tutvuste kui ka minu jaoks ebaolulise iga reisi eraldi äramärkimisega.

Kes oksendas kraanikaussi?

Miks ronivad telesse just sellised inimesed, kes alustavad hommikut küsimusega, kes oksendas kraanikaussi? Ja seda isegi mitte peale pidu ööbima jäänud sõbralt küsides vaid täiesti võhivõõralt inimeselt.

Käisime ükspäev Katusekohvikus (Viru tn alguses). Kui ma juhtisin ettekandja tähelepanu, et makide sees ei olnud avokaadot (mis seal pidi olema), siis vastas ettekandja, et "Oli küll, ma ise nägin, kuidas kokk seda pani". Kokk pani avokaado asemele kurgi ja kumbki neist ei saanud aru, et tegemist polegi avokaadoga? Äkki peaks neid töötajaid natuke koolitama?

Kui köögis ootamatult selgub, et mingit komponenti ei ole, siis võiks ju tulla ja öelda seda. Küsida, kas võib millegagi asendada näiteks. Aga tõenäoliselt arvatakse, et klient on loll ja ei saa nagunii aru, kui puuduv komponent üldse panemata jätta. Sushihouse'i menüüs on lõhe sashimi kahe salatiga. Lauda toodi lõhe sashimi pooliku sidruniviiluga. Kui küsisin salatite kohta, öeldi, et ühte neil ei ole ja teine on tavaline lehtsalat. Muuseas, menüüs olevalt pildilt on selgelt näha, et teine ei ole lihtsalt lehtsalat. Põhimõtteliselt ettekandja arvas, et selle info edastamisega on probleem lahendatud. Kui ma ütlesin, et ma siis võtan nende asemel, mida neil pole, mõned teised kaks salatit, siis vastas selle peale "Aga ma panin teile ju sidrunit".

Mulle meenub see, kui käisime Mariaga Helsinkis kohvikus. Meile toodi mõlemale cafe latte'd, aga minu kook unustati ära. Kui kohv oli poole peal, siis ütlesin ettekandjale, et ärgu enam tooma hakaku, me oleme peaaegu valmis :) Selle peale meenus talle endale ka ja vabandas mitu korda ning arvet tuues ütles, et tegi meile mõlemale kohvi pealt 20% allahindlust. Riisis, mida hetkel küll enam ei eksisteeri, toodi meile kogemata kalakarri ilma kalata. Vabndustega toodi uus karri ja lisaks veel magustoidud :) Ja ma ju tean, et ma lähen sellistesse kohtadesse alati uuesti. Eksitusi ikka juhtub, aga kõik sõltub sellest, kuidas neid lahendatakse.

Ma iga aasta imestan, miks surutakse täiesti suurepärane valik filme ühte nädalasse? Jah, PÖFF. Tõenäoliselt ca 250 filmi, millest ma esimese hooga 21 välja valisin. Peale ajakava nägemist jäi sealt viis - kuus järele, sest osad on kell üks päeval, osad algavad töönädala keskel vahetult enne südaööd, enamus kattuvad mõne teisega, mida ma ka muidu näha tahaks. Ja mitut filmi pole suurt mõtet ühel õhtul vaadata, lõpuks ei saa enam millestki elamust. Pimedat aega on talvel ju vähemalt kolm pikka kuud... PÖFF võiks rahulikult sellest vähemalt kuu aega olla :)

Veinisõprade uus aasta :)

Elephants remember

Must kee elevantide ja kobaratega tellitud, teised kaks (käevõru ja kõrvarõngad) lähevad varsti poodi :)

Due Date

Due Date, režissöör Todd Phillips

Imelik film isegi Hollywoodi kohta. Nalja ei saanud, kuigi oli komöödia kategooriasse liigitatud. Sisu ka ei olnud. Labaseid stseene oli.

Kana riisinuudlitega

Kahele. Vaja läheb:
2 kanafileed
tomatipastat
veini
tšillipastat
soola
purustatud pipart
laimi
koriandrit
porgandit
riisinuudleid
lehtsalatit

Tee tomatipastast marinaad, maitsestades see veini, tšillipasta, soola, pipra kui laimimahlaga. Lõika kana tükkideks ning pane ca tunniks marinaadi.
Kuumuta pannil õli, prae selles kergelt ribadeks lõigatud porgand, seejärel pane kana koos marinaadiga praadima ja lisa värsket koriandrit. Samal ajal keeda riisinuudlid. Kui kana on küpsenud, sega riisinuudlitega ning serveeri koos lehtsalatiga - võta salatileht, pane sellele kana, keera rulli ja söö :)

Kuldne :)

Säravad kuldsed järjehoidjad. Südamega omale, teine saadaval :)

Barcelona pildid

Barcelona pildid on siin.

Barcelona magnifica

Kõikide nende kordade järel, mis ma Barcelonas käinud olen, ei suuda ma endiselt uskuda, kui võrratu, eriline ja sealjuures nii lihtne see linn on.

Hommikused päikesekiired paitamas, istud mõnes väikeses välikohvikus Gracias või el Bornis ja jood piimaga kohvi, cafe con lechet ning sööd krõbedat šokolaadiga croissanti. Lõunaks jõuad läbi vanalinna kitsaste tänavate või el Ravali sagina Barcelonetasse ning seejärel randa, mis novembris on juba üsna tühi, aga siiski erakordselt soe. Istud liivale ning vaatad, kuidas lained randuvad ja möödajalutavate inimeste jälgi endaga võtavad... Lõunaks sööd paellat või mereande rannaäärses kohvikus ja kausitäie kõige paremat crema catalanat krõbeda suhkruga ning sinna juurde väikese tassi espressot. Õhtupäike maalib purjekad kuldseteks, oranžideks ja punakateks ning vajub seejärel la Sagrada Familia tornide taha, jättes linnale sooja kuldse kuma ning andes mõista, et varsti on käes aeg minna lähedalasuvasse baari tapasid või pinxtosid sööma. Taldrikute kaupa kantakse lauale kõige paremat vahemere äärest - marineeritud turska, pimientoseid, rannakarpe, kaunkarpe, tomatiga saia, anšooviseid, jamoni, kõige selle juurde paar klaasi head veini. Koju jalutad läbi hilisõhtuste Barcelona tänavate, mis on täis inimesi ja kära...

Kolmapäeva hommikul lähedalasuvas söögikohas cafe con lechet juues ja jamoniga bocadillot süües lasin teise krõbeda saia ja värskelt lõigatud jamoniga bocadillo omale lennukisse veel kaasa ka teha. Ning xurreriast ostsin kaasa suure, iirisega täidetud xurrose, lihtsalt, et veel natuke kauem Barcelonat tunda :)

Neli käiku, kõik taimne

Vürtsikad köögiviljad (India)

Praetud riis ananassiga (Tai)
Kulfi (India)
Ananass mündiga (Vietnam)



Vürtsikad köögiviljad

Neljale sööjale eelroaks:
2 keskmist salatisibulat
3-4 paprikat
2 küüslauguküünt
2 tšillit
3 cm jupp ingverit
5 tera nelki
jupp kaneeli
pool tl vürtsköömneid
üks jahvatatud muskaadiõis
1 tl kurkumit
noaotsatäis soola
3 sl õli ja 3 sl võid praadimiseks

Lõika sibulad ja paprika ca poole cm paksusteks viiludeks. Puhasta ja haki peeneks tšilli, ingver ja küüslauk. Kuumuta pannil õli ja või ning lisa kuivatatud maitseained. Prae pool minutit, lisa tšilli, ingver ja küüslauk ning kuumuta veel pool minutit. Lisa sibul ja paprika ning prae pidevalt segades kümmekond minutit. Köögiviljad peavad jääma kergelt krõmpsuvad. Serveeri iseseisvalt või aurutatud riisiga.

Retsept Epp Mihkelsi Aasia toitudest.



Praetud riis ananassiga

Neljale sööjale:
2 küüslauguküünt
2 porgandit
2 sibulat
2 muna
õli
kalakastet
sojakastet
värsket ananassi
200 grammi basmati riisi

Keeda riis ja jäta jahtuma.

Kuumuta pannil õli, löö munad pannile ja prae pidevalt segades, kuni muna on hüübinud. Lisa hakitud sibulad, purustatud küüslauk, ribadeks lõigatud porgand ja ananassitükid ning kuumuta veel natuke. Lisa riis, maitsesta kala- ja sojakastmega ning lase veel natuke praadida, et maitsed seguneda saaksid.

Võid taas serveerida iseseisvalt või liharoa kõrvale.

Retsept Aaro Lode ja Kristjan Lepa Tai köögist.


Kulfi

Jätkub neljale-viiele:
2 purki suhkruta kondenspiima
4 spl suhkrut
3 kardemoni
safranit
paar spl kohvikoort
peotäis pistaatsiapähkleid

Pane kondenspiim keema, lisa 4 supiusikatäit suhkrut ja kolm kardemoni ning keeda madalal kuumusel pidevalt segades 10 minutit. Võta seejärel kardemon välja ning lisa safran ja pooled hakitud pistaatsiapähklid. Jahuta maha. Lisa kohvikoor ning valmista jäätis masinas või sügavkülmas. Serveerimisel kaunista hakitud pistaatsiapähklitega.


Ananass mündisegus

Õhtu lõpetuseks sobis kerge ja värske ananassisalat :)

Neljale magustoiduks:
pool ananassi
peotäis münti
2 spl suhkrut

Koori ananass ja lõika kuubikuteks. Purusta uhmris münt koos suhkruga ning sega ananassiga.

Retsept Epp Mihkelsi Aasia toitudest.

Banaani-kookosemagustoit tapiokipärlitega

Aasia magustoidud kipuvad olema erakordselt magusad, selle magustoidu puhul lisasin lõpus natuke laimimahla, et magusust vähendada.

Kahe magustoidu jaoks on vaja:
2 banaani (mitte väga küpset)
0,75 dl suhkrut
0,5 l vett
0,75 dl tapiokipärleid (retsept on tegelikult saagopärlitega, aga asendasin need olemasolevate tapiokiomadega)
0,5 tl kewra-vett (asendasin roosivee ja muskaadiõiega)
1,25 dl kookospiima
laimi (soovi korral)
pähkleid

Lõika banaanid tükkideks, raputa peale suhkur ja jäta seisma. Kuumuta potis vesi, lisa tapiokipärlid ja roosivesi. Keeda madalal kuumusel pidevalt segades, et pärlid põhja külge kinni ei hakkaks 10-15 minutit kuni pärlid hakkavad läbipaistvaks muutuma. Seejärel lisa banaanid, suhkur, kookospiim ja muskaadiõis. Keeda veel kuni 5 minutit. Soovi korral pigista sisse natuke laimimahla. Serveeri hakitud pähklitega.

Kui pakud magustoitu soojalt, on see vedel. Jahtunult tarretub tapiokipärlites oleva tärklise abil.

Retsept taas omapoolsete täiendustega Aasia toitudest.

Kana ingveri-laimikastmes

Tegelikult tuleks seda toitu teha tükeldatud kanapoolikust, aga mul oli vaid filee käepärast. Hea ja vürtsikas tuli sellegipoolest :)

Ühele sööjale:
1 kanafilee
1 küüslauguküüs
0,75 dl peeneks hakitud ingverit
1 spl palmisuhkrut või tumedat suhkrut
1 spl kalakastet
natuke soola
natuke paprikapulbrit
1 dl vett
õli
laimi

Kuumuta pannil õli ning lisa purustatud küüslauk, ingver, kanakuubikud ja suhkur. Mina kasutasin seekord palmisuhkru asemel muscovado suhkrut ja see sobis väga hästi. Sega läbi ja prae niikaua kuni liha on pruunistunud ja köök mõnusat karamellilõhna täis :) Maitsesta kalakastme, soola ja paprikapulbriga. Lisa vesi ja poole laimi mahl ning hauta kuni kana on pehme. Serveeri aurutatud riisiga.

Põhiosa Aasia toitudest, natuke täiendatud.

Tom Kha Gai

Tai supid on minu köögis täiesti asendamatud. Valmivad kiirelt ja kergelt ning juba koostisosade väljavõtmise ajal hakkab köök imeliselt lõhnama. Kaffirilaimilehtede värskus, sidrunheina hapukus, natuke hiljem kookospiima magusus ja veel laimi tsitruselisust. Valmistamine on peaaegu sama nauditav protsess kui hiljem söömine :)

Tom Kha Gai kahele:
1,5 kl vett
2 tšillit
2 laimi
ca 2 cm jupp ingverit (tegelikult tuleb seda suppi küll kalganiga teha, aga Eesti oludes eelistan mina värsket ingverit kuivatatud kalganile)
1 sidrunheinavars
3-4 spl kalakastet
1/2 kl kookospiima
2 kanafileed
peotäis seeni
peotäis kirsstomateid
2 spl palmisuhkrut
5-6 kaffirilaimi lehte
väike punt värsket koriandrit

Viiluta pool tšillit koos seemnetega, pane väiksesse kaussi ja vala peale natuke külma vett. Jäta seisma.

Pane ülejäänud vesi koos kookospiima, viilutatud ingveri ja ribadeks lõigatud sidrunheinaga keema. Lase natuke keeda, sega pidevalt ning lisa kuubikuteks lõigatud kanafilee, seened, tomatid, ülejäänud tšilli viilutatult (kui soovid teravamat suppi, jäta seemned ka sisse) ja laimilehed. Lase keema tõusta, maitsesta palmisuhkru, kalakastme ja laimimahlaga.

Serveerimisel lisa julgelt värsket koriandrit ning paku suppi koos eelnevalt valmistatud tšilliga, millega iga sööja saab vastavalt soovile oma suppi maitsestada.