Milano

Nagu Vietnam, aga mootorratas on kiirem ja voimsam. Nagu Aasia, kesklinna restoranis tualetti minnes leiad augu porandas. Ja elekter saab otsa. Ja tànavamyyjaid ja kerjuseid on palju. Nagu Aasias :) Immigrandid Senegalist on eriti pealetykkivad ja tyytud. Pakuvad "tasuta" randmepaelu. Kui huvi ei ole, siis kàivad sabas ja panevad selle paela sulle olale. Ja lopuks leiavad ikka variandi, kuidas see sulle ymber randme siduda. Ja kui siis tànad ja minema hakkad, kysivad, et àkki oleks moned myndid yle... Ei olnud :) Samuti olnud nende kahe jaoks, kes tulid yks yhelt ja teine teiselt poolt kysima kui ma metroopiletit ostsin (yks vahemalt tegi selle saamise nimel nii palju, et vajutas minu eest vajalikke nuppe automaadil :)).

Yldiselt tulin ma Milanosse ilma igasuguste ootusteta, sest koik olid rààkinud, et tegemist on igava ja tolmuse industriaallinnaga, kus pàikest kunagi ei paista. Olles yhe pàevaga làbi kàinud kesklinna ja yhe ohtuga veel paar piirkonda, voin òelda, et pàevasel ajal paistab pàike kyll ja need linnaosad, mida ma nàinud olen, on yllatavalt kenad. Ennelounavalguses Duomo oli vàga ilus, kitsad tànavad monusad ja ruumi piisavalt, kuna turiste oli ysna vàhe.

Ma oskan itaalia keeles praeguseks elementaarseid viisakusvàljendeid, paari mitte nii viisakat vàljendit, kysida maasikajààtist ja tunnen àra veel moned toitude koostisosad, kysida, kus asub tualett ja òelda, et ma ei saa aru, mis nad mulle rààgivad :) Koik tànu sellele, et itaallased rààgivad inglise keelt veel vàhem kui mina itaalia keelt.