pühapäev, 24. mai 2009

Coraline

Järjekordset Neil Gaimani ekraniseeringut ootasin juba sügisest saadik. Üldiselt kipuvad Gaimani puhul raamatud paremad olema kui nende põhjal tehtud filmid (Neverwhere, Mirrormask, Stardust), aga kuna ma Coraline'i lugenud ei ole, siis seekord vaatasin filmi täiesti eelarvamustevabalt. Ühtlasi oli tegemist minu esimese 3D filmiga.

Täiesti uskumatu, et "Coraline" ongi nukufilm päris valmisehitatud fantaasiamaailmaga, mitte arvutigraafika. 3D efekte oli vähem kui ma lootsin, samas puudub mul võrdlusmoment :)

Sisuliselt ei olnud midagi erilist ja lõpp mängiti välja fantaasiale ja unenäole. Otseselt mingit põnevusmomenti ei tekkinud, õnnelik lõpp on sellistel filmidel alati paketis. Lihtsalt tore vaatamine oli, nööpsilmad ja Coraline'i ilmed olid lahedad, rääbakas kass tegija ja üks udune ilm imeilus.

Lapsevanemad, kes on otsustanud perega esmakordselt 3D ühiskülastuse teha, võiksid istuda ääre poole, et nende laste edasi-tagasi käimine teisi vähem häiriks. Kokku käidi rohkem kui kümnel korral täna saalist väljas.

Kommentaare ei ole: