esmaspäev, 27. aprill 2009

Unistustes elamine

Ma ei suuda meenutada, mis meeltesegadushoos ma omale François Ozoni filmi otsustasin osta. Kusjuures ma olin "Angelit" poes korduvalt vaadanud enne kui lõpuks ära ostsin. Ozoni varasemalt nähtud looming ei ole mulle kas muljet avaldanud ("5x2") või siis üldse meeldinud ("Swimming Pool"). "5x2" plussiks võib siiski pidada muusikat, tänu millele avastasin enda jaoks Paolo Conte.

Film on noorest tüdrukust, Angelist 20. sajandi alguses, kes on veendunud oma talendis kirjanikuna ning ei lase ennast oma teel kuulsuse poole kellelgi ega millelgi takistada. Ta tahab saada tuntud kirjanikuks, kolida luksuslikku majja nind abielluda ja luua pere unistuste mehega. Ta saab need kõik, kuid jääb siiski elama unistustesse ja ideaalidesse. Rahulolematuna saavutatuga üritab ta muuta oma meest ning elab ka majanduslikult järjest rohkem üle oma võimete. Oma pealiskaudsuse tõttu ei suuda ka näha enda ümber toimuvat ega taju oma mehe soove ja vajadusi, pakkudes viimasele asju, mida too ei vaja ega taha.

Kui algab Esimene Maailmasõda, läheb Angeli mees sõtta ning Angel peab seda ilmselgeks reetmiseks. Ta jääb koju, süüdistab sõda oma perekonna lõhkumises ja ootab abikaasat tagasi. Kui ta mees lõpuks naaseb, olles sõjas kaotanud jala, üritab Angel uuesti kokku lappida oma "ideaalset elu", kuid paraku see ei õnnestu.

Ma ei saanud filmi lõpuni aru, kas ta ka reaalselt armastas oma meest või armastas mõtet abikaasast, perekonnast ja enda ennastohverdavast isikust.

PS. Kas plaadiümbristele kokkuvõtete kirjutajad ei võiks enne selle tegemist siiski filmi vaadata?

Kommentaare ei ole: