Hommikul ärgates vaatas mulle vastu täiesti magamata Scott. Selgus, et sel ajal kui mina sügavalt magasin, oli meie akna all pidu ja ukse taga peretüli, mis mõlemad Scotti öö otsa üleval hoidsid. Seega alustasime päeva sellega, et palusime oma ülejäänud nelja öö majutuse tühistada ja meile raha tagastada, et me saaksime omale sobivama hotelli otsida, kus naabrid üksteisel kell neli hommikul kulme rulli ei taoks. Tütarlaps oli natuke segaduses ja teatas, et meil on maja kõige vaiksemad toad, kuhu ei kosta poolt akordi ka. Selle peale saime aru, miks retseptsioonis oli kauss kõrvatroppidega. Me ei jäänud sellega rahule, et öö otsa bassi kuulamine võrdub mõne meelest rahuliku unega ning tütarlaps ajas manageri jalule. Dressides meesterahvas tuli kohale, kuulas turistide kaebused ära ning lubas meil välja kolida.
Pakkisime asjad, broneerisime toa 850 meetri kaugusel asuvas Novotelis ning jalutasime sinna. Jätsime kotid hoidu ning tegime ringi parlamendihoone juures. Rumeenia parlamendihoone on üks maailma raskemaid ehitisi (üle 4 miljoni tonni) ning suuruselt teine administratiivhoone maailmas.
Pealelõunal võtsime takso ning sõitsime kuskil kohalikul Lasnamäel asuvale turule. Turu kõrval olev plats oli täis suurepäraseid toidulette ning sel ajal kui Scott võttis ennast micide (kohalikud, ilma kestata vorstid) sappa, läksin mina langosiputkasse (friteeritud sai, mis kaetakse kas hapukoore ja juustuga või näiteks nutella ja banaanidega). Langosid, nagu selgus, olid otsas. Läksin siis kalakohvikusse. Hetke pärast liitus minuga ilma ühegi micita Scott, sest vahetult enne teda olid micid otsa saanud. Sõime siis kala.
Tegime veel ringi kohalikus kaubanduskeskuses ja Starbucksis ning alustasime oma tunnist jalutuskäiku tagasi kesklinna. Peatänav oli ääristatud kaheksakümnendate arhitektuuripärlitega, suurte, hallide ja pompöössete majadega, mille ainsad esinduslikud ajad sinna kaheksakümnedatesse ka jäid. Ainus pluss võrreldes Lasnamäega oli see, et iga maja esimene korrus oli täis erinevaid poode - toidupoed, saiaputkad, rahavahetus, erootikaärid, telefonipoed. Ja nii kui astusid majade vahelt läbi väiksemasse kõrvaltänavasse, olid seal hoopis paarikorrulised ca 30ndate ja 50ndate kauniste, aga siiski lagunenud fassaadidega elamised. Mida linnale lähemale, seda rohkem oli ka täiesti mahajäetud ja lagunenud tondilosse.
Linnas sõime värsket pastat, superlux oli. Ning selle peale veel kohaliku peruulase juures kooke. Kell kaheksa olime hotellis ning valmis homseks väljasõiduks Musta mere äärde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar