Riadis on ka hommikusöök hinnas. Kui me söögisaali
jõudsime, olid pikas lauas kaks paari juba einestamas. Istusime laua
ühte serva, et ei oleks päris küünarnukitunnet, aga madaam
kokk-ettekandja ajas meid sealt kohe ära ja käskis teise paari kõrval
istet võtta. Istusime siis ümber. Hommikuks oli magus jogurt, pisike
banaan, kolm eri sorti saia, neli sorti moosi, kivikõva või ja
kolmnurksulajuust. Ühesõnaga, muljet ei avaldanud.
Otsustasime,
et esimese asjana peab Scott kebabit saama ja marssisime riadist välja.
Eile öösel täiesti väljasurnud linn oli ellu ärganud ja turg oli meil
kohe ukse ees. Ukse ees olid ka uued sõbrad, kes igaüks teadis kõige
paremini, kuhu me minema peaks. Ja see ei olnud kellegi meelest
kebabiputka. Lõpuks üks pikakoivaline poiss võitis võistluse ja viis
meid vaatama, kuidas berberid nahka töötlevad. Kuuldavasti olla need
berberid vaid korra nädalas linnas ja turistid on puhta õnnega koos, et
nad just täna Marrakechi sattusid. Igal juhul pani see poiss ees ajama
ning me kihutasime sabas. Ei mingit kebabit. Lõpuks jäi ta ühe värava
ees seisma ning andis meid mingile paksule mehele üle, kes meile
kummalegi kohe pundi piparmünti pihku suskas - "lõhna jaoks". Kaks sammu
väravast sisse minnes lõigi selline lehk näkku, et surusime kumbki
omale piparmündi sügavamale ninna kui neli aastat tagasi covidi tikud.
Edasi jalutasime entusiastliku mehe taga ja kuulasime, kuidas ühes
vannis liguneb nahk tuvisita sees, et sealt tulev ammoniaak selle kohe
eriti pehmeks teeks. Mille jaoks kõik ülejäänud vannid olid, läks minust
mööda, ma kujutasin endale kõiki neid tuvisitatöötlusega tagisid ja
käekotte ette... Kui olime sealt nahatööstusest nelja äärmiselt pika
minuti järel välja saanud, viis vana meid kohe üle tee asuvasse poodi,
et me omale kõiki neid kauneid lõpp-produkte ka soetada saaks. Me ei
soetanud midagi ja rikkusime sellega müüjal tuju täitsa ära. Poeuksest
välja astudes tervitas meid seesama nahatööstuse tuurimees nig soovis
nüüd oma giiditöö eest tasu saada. Ka tema ei jäänud meist eriti
rahulolevana maha.
Lõpuks
jäi meile teele ka esimene pirukalett ning Scott ostis kaks pirukat -
ühe kana ja teise juustuga. Mõlemad olid nuudlitäidisega ning täiesti
maitsetud.
Järgmises
kohas sõime suhteliselt õnnestunud falafeliwrappi ja jõime väga
ebaõnnestunult mojitomahla. Falafeliwrap tehti ilmselt nii nullist, et
tellimust sisse andes pandi alles kikerhernes idanema. Kui see aga pool
päeva hiljem kohale jõudis, oli vähemalt hea. Ma oma mojitomahla kohta
ei oska mdagi arvata, sest selle roheline toon oli midagi tarhuni ja
shreki vahepealset ja ma ei julgenud seda maitsta.
Mõtlesime
natuke Medinas ringi jalutada, aga kõigi turumüüjate ja tsiklite vahel
oli see üsna närvesööv ettevõtmine. Kõndisime siis hoopis maailma
vanimat mošeed vaatama ja tegime ühes mošeevaatega turistikas ka kerge
lõuna. Ma olin üliüllatunud kui nende kanatajine oli megamaitsev.
Kõndisime
Starbucksi. Seal oli ainult Maroko kruus ning Marrakechi kruusi kohta
arvas tütarlaps, et äkki tankla Starbucksis on. Kuni me oma kohvi jõime
tuli meil ka idee, et äkki nad saaksid helistada ja küsida, kas seal
ikka on. Sest noh, ega see tankla nüüd nii lähedal ka polnud. Vaatasin
kaardilt, et tegelikult on raudteejaama Starbucks lähemal ja läksin
sisse uurima selle kohta. Letis oli nüüd üks noormees ja küsisin, kas ta
oleks nõus raudteejaama Starbucksi helistama ja uurima, et kas neil on
Marrakechi kruusi. Poiss läks taharuumi, tuli sealt 20 sekundi pärast
välja ja küsis, et kuna me sinna läheksime. Ma ütlesin, et kohe
hakkasime minema. Poiss läks uuesti taha ruumi ja tuli seekord juba vie
sekundi pärast välja ja ütles, et "Arvatavasti seal ei ole". Kõndisime
siiski sinna kohale ja neil oli pool riiulit Marrakechi kruuse täis...
Õhtuks
oli meil ühel katuseterrassil laud pandud ja kohalejõudes nägime veel
kergelt päikeseloojangu kuma. Eelroaks võtsime kana-mandli pastilla, mis
on kana ja mandlitega täidetud ühuke krõbe filotainas ning kaetud
tuhksuhkru ja kaneeliga. See oli megamaitsev. Pearoogadel polnud viga ja
kui magustoiduks võtsin mina piimaga past ill, siis Scott läks uuele
ringile kanaomaga :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar