Hommikusöögisaal pakkus esimese asjana desovahendit ning
ühekordseid kilekindaid. Loobusime mõlematest, sest käed olid puhtad.
Tavapäratult niru valikuga letist võtsin siiski mõned pannkoogid,
keedumuna ja croissanti. Kui ma keedumuna koorima hakkasin, selgus, et
sellele oli kuuma vett vaid kaugelt näidatud ning enne kui ma reageerida
jõudsin, voolas pool sisu juba välja. Sõin pannkoogid ära.
Jalutasime
alla jõe äärde ning ootasime, et kell saaks 10. Nimelt on Lakrids &
Bülow pärit Taanist ning meie ootused olid kõrged suurepärase valiku
osas. Kell sai 10. Neil oli riiulis umbes viis sorti. Kristiine keskuse letis on
vähemalt 10... Läksime seepeale hoopis Bronutsi, et paar sõõrikut
soetada. Tulime ära terve karbitäiega.
Umbes tunni
aja kaugusel Odensest, otse Kopenhaageni külje all on Dagor - linn, mis
on jõudnud Taani 10 ilusaima väikelinna nimekirja. Sõitsime esmalt mere
äärde, et väike lõunane piknik teha ning seejärel jalutasime veel
kollaste majade vahel ja lillelistel tänavatel ringi.
Õhtul
kolmveerand viieks jõudsime majutuskohta. Saabumiskellaaeg pidi olema
väga täpselt välja rihitud, sest check-ini jaoks oli antud kahetunnine
aken viiest seitsmeni. Kes magas seejärel, kes käis jooksmas ning
kolmveerand kaheksaks läksime Pinchosesse tapasid sööma. Tegemist oli
meie jaoks uudse kontseptsiooniga, kus ainus nendepoolne tegevus oli
meie laudajuhatamine. Toidu tellimiseks pidime äpi alla laadima, sealt
tellima ning ise oma toitudel ka järel käima - joogid sai kätte baarist,
söögid köögist. Võtsime umbes kümmekond erinevat tapast ning ühe korra
viidi ka laua pealt musti nõusid ära. Arvet maksma hakates pakkus
süsteem kohe mugavalt võimaluse ka jootraha lisada. Kuna me ei näinud
võimalust teha seda nimeliselt (iseendale, sest keegi teine ei jooksnud
meie nimel see õhtu isegi pooltki nii palju mitte), siis jätsime selle
võimaluse vahele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar