Hommikul tõusime enne kukke ja koitu, võtsime takso ning sõitsime piletisappa. Jõudsime ca tund enne kassa avamist ning enne meid oli seal umbes 99 inimest juba. Kasutasin aega otstarbekalt ning vaatasin, kuidas tõusev päike kuldab Lincolni monumenti, samal ajal kui kuu vaikselt sinna taha kaob. Selleks ajaks kui piletiluugid avanesid, oli järjekord vähemalt pool kilomeetrit pikk. Kuna me osanud päeva nii hästi planeerida, võtsime piletid nii kella 12le kui ühesele liftile (piletid olid tasuta, muide).
Igal juhul jõudsime siiski varasemale, nautisime ülevalt avanevaid lõputuid vaateid kõikidele poliitilistele hoonetele ja mittepoliitilistele aladele. Kuna meil olid kella ühesed piletid ka veel alles, siis kõndisime piletiputka juurde lootuses, et mõni kehvem planeerija seal parajasti naiivselt piletit soovib osta. Ja täpselt nii oligi - andsime piletid ühele saksa paarile, kes sai poole tunni pärast samuti üles sõita.
Lõunat sõime taas Union Marketil, kus Scott võttis arepa ning mina lõhesalati. Sealt jalutasime läbi eramurajooni Barrack Rowsse, kus pidi olema väga äge graffititänav. Leidsime ühe graffiti. Läksime hoopis ja istusime ühele terrassile ning Scott tellis omale põhjatu mimosa. Tagasiteel hotelli avastasime Kongressi kõrvalt aiamaa, kus kasvas kõrvitsaid, rabarberit, peeti ja ilmselt veel üht-teist.
Õhtul oli plaan minna Roofers Unioni sööma, aga kohalejõudes selgus, et nad on kinni. Sõime siis üle tee asuvas Türgi restoranis ning jäime väga rahule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar