Paistab, et ka Tallinna vanalinna söögikohad peaks hakkama Aasia eeskujul välja panema silte, et mehed, palun, oleks särkidesse riietatud. Tundub elementaarne, et sa ei astu oma suure palja õllekõhuga vanalinna söögikohta, aga seda ilmselt vaid osale elanikkonnast ja turistidest. Igal juhul kuluks Musta Puudli ukse kõrvale selline silt ära, et järgmine kord ei peaks sisenema laudade vahelt, mille ääres poolpaljad mehed istumas. Disclaimeri korras lisan, et ma ei taha näha söögikohtades ka saledaid särgituid mehi ega paljaste rindadega naisi. Ega paljaid lapsi. Kui riietega kitsas käes, siis pea koduaias piknikke. Paljaste lastega meenus just, kuidas eile õhtul läksin Falgi pargist läbi ja ühel ca kolmesel poisil oli ilmselgelt pissihäda tulnud ja selle asemel, et ta vähemalt kuhugi põõsa taha pissima suunata, lasi ta vanemate heakskiidul otse keset muruplatsi, poisiau kõikidele möödujatele suures plaanis nähtav. Ma olen nõus, et 200 meetri kaugusel asuv avalik kemps on laste jaoks liiga räpane, aga nii nagu ei kergendata oma põit rannas ega merevette, ei peaks seda ka keset parki muruplatsil tegema.
Käisin arsti juures ükspäev. Kuuldes, millega ma tööalaselt tegelen (värbamine), oli 65+ aastasel, kogu oma vaba aja rannas või solaariumis veetval daamil selge, et mina olengi see, kes neid orje ametisse paneb ja raudselt ei taha me neile palka ka maksta. Tema ise vastavat palgaküsimusele alati, et ega ta mingi odav naine pole. Mu sünnimärki vaadates nentis, et nahaarstid olla tänapäeval rahva täiesti ära hirmutanud, aga temale ikkagi meeldib päikest võtta ja üleüldse, d-vitamiin on ka oluline. Tema nahavärvi ja kogu nähtaval olevat kehva katvaid tedretähne vaadates oli ilmselge, et d-vitamiinist tal puudus ei saa olla.
Võtsin ükspäev siin Lauri Räppi uue raamatu kätte, selle "Maailma lõpus on kohvik" ja lõpetasin täna hommikul. Kuna raamatukogus oli mulle ka Mihkel Raua "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda" näppu jäänud ja minuga koju tulnud, siis alustasin kohe ka sellega. Pealelõunal veetsime poolteist tundi kvaliteetaega rannas ning õhtuks oli pool läbi loetud. Omal hakkab juba silm kergelt kinni vajuma, aga raamatut käest panna ei saa. Meenusid need ajad kui ma hommikul kella kolme-neljani uusimat Grishamit lugesin. Nii põnev oli, et "loen peatüki lõpuni, siis jään magama" ja 15 minutit hiljem uuesti sama jutt, lihtsalt järgmise peatüki juures. Ja siis, kell 4:30, olles viimase peatüki poole peal, omal kell 2,5 tunni pärast helisemas, et tööle minna, jäi raamat pooleli, et "homme ka midagi lugeda oleks" :D Vabalt võin väita, et kõige põnevama koha peal :D
Mul on raamatutega üldse alati hea suhe olnud ja ma olen lugenud kõike, suvalistest naistekatest Tõe ja Õiguse ning ulmekateni välja. Kooliajal võtsin iga päev raamatukogust 2-3 raamatut, viisin vahest juba järgmine päev tagasi ning võtsin uued. Raamatukoguhoidja paar korda avaldas arvamust, et ma vaatan aint pilte kodus... Sellest ajast saadik kui ma siin blogis poole kohaga ka raamatupäevikut hakkasin pidama, on loetud raamatute arv täiesti jojo tuuril olnud. On olnud aasta, kus lugesin alla ühe raamatu nädalas, on olnud ka aasta, kus lugesin kokku üle 250 raamatu. Ma loen reisidel palju. Cottage'i terrassil võrkkiiges vedeledes või palmi all lamamistoolis või hommikuse kohvi kõrvale, samuti lennujaamades, lennukites, bussides, igal pool oodates. Kindle on ikka ses suhtes tänuväärt leiutis.
Neljapäeval tõin Selverist arbuusi koju ning 48 tundi hiljem võin kinnitada, et kuu alguse allergias võib täiesti julgelt ikka seda mükoproteiini süüdistada. Selsamal neljapäeva õhtul Selveris töötas kaks kassat ning rea lõpus paistis veel 3-4 tühja iseteeninduskassat. Kahes mehitatud kassas oli kummaski 3-4 inimest sabas, neist pooled mingid noored skandinaavlased, kes omale korvitäite kaupa õlut ja kartulikrõpse ostsid. Igal juhul ei liikunud see saba kuhugi. Samal ajal kui Prismal, Rimil ja Konsumil on täiesti mõistlikud iseteenindused - käid poes, valid kauba välja, kõnnid kassasse, piiksutad läbi, maksad ära ja paned kraami kotti, siis Selver ja Kaubamaja on välja tulnud mingi puldimajandusega, kus kõigepealt tuleb oma partnerkaart ära regada ja siis enne kassasse maksmaminekut oma kraam puldiga läbi piiksutada. Aga. Ma ei ole oma kaarti reganud ja ma ei viitsi seda teha ka. Nojah, siis seisangi õhtul kell 9 kümme minutit kassasabas, kuni kõik alekokid ja Laysid on ülima põhjalikkusega läbi lastud... Sest igat toodet kotti pannes ei ole minu meelest mugav seda puldiga piiksutada. Ja siis majandada samal ajal nii toote, puldi kui oma korvi või kotiga. Kui Prismal normaalsed arbuusid ja mõistlik valik värskeid mahlu oleks, siis ma sinna Selverisse ei satukski.
Käisin arsti juures ükspäev. Kuuldes, millega ma tööalaselt tegelen (värbamine), oli 65+ aastasel, kogu oma vaba aja rannas või solaariumis veetval daamil selge, et mina olengi see, kes neid orje ametisse paneb ja raudselt ei taha me neile palka ka maksta. Tema ise vastavat palgaküsimusele alati, et ega ta mingi odav naine pole. Mu sünnimärki vaadates nentis, et nahaarstid olla tänapäeval rahva täiesti ära hirmutanud, aga temale ikkagi meeldib päikest võtta ja üleüldse, d-vitamiin on ka oluline. Tema nahavärvi ja kogu nähtaval olevat kehva katvaid tedretähne vaadates oli ilmselge, et d-vitamiinist tal puudus ei saa olla.
Võtsin ükspäev siin Lauri Räppi uue raamatu kätte, selle "Maailma lõpus on kohvik" ja lõpetasin täna hommikul. Kuna raamatukogus oli mulle ka Mihkel Raua "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda" näppu jäänud ja minuga koju tulnud, siis alustasin kohe ka sellega. Pealelõunal veetsime poolteist tundi kvaliteetaega rannas ning õhtuks oli pool läbi loetud. Omal hakkab juba silm kergelt kinni vajuma, aga raamatut käest panna ei saa. Meenusid need ajad kui ma hommikul kella kolme-neljani uusimat Grishamit lugesin. Nii põnev oli, et "loen peatüki lõpuni, siis jään magama" ja 15 minutit hiljem uuesti sama jutt, lihtsalt järgmise peatüki juures. Ja siis, kell 4:30, olles viimase peatüki poole peal, omal kell 2,5 tunni pärast helisemas, et tööle minna, jäi raamat pooleli, et "homme ka midagi lugeda oleks" :D Vabalt võin väita, et kõige põnevama koha peal :D
Mul on raamatutega üldse alati hea suhe olnud ja ma olen lugenud kõike, suvalistest naistekatest Tõe ja Õiguse ning ulmekateni välja. Kooliajal võtsin iga päev raamatukogust 2-3 raamatut, viisin vahest juba järgmine päev tagasi ning võtsin uued. Raamatukoguhoidja paar korda avaldas arvamust, et ma vaatan aint pilte kodus... Sellest ajast saadik kui ma siin blogis poole kohaga ka raamatupäevikut hakkasin pidama, on loetud raamatute arv täiesti jojo tuuril olnud. On olnud aasta, kus lugesin alla ühe raamatu nädalas, on olnud ka aasta, kus lugesin kokku üle 250 raamatu. Ma loen reisidel palju. Cottage'i terrassil võrkkiiges vedeledes või palmi all lamamistoolis või hommikuse kohvi kõrvale, samuti lennujaamades, lennukites, bussides, igal pool oodates. Kindle on ikka ses suhtes tänuväärt leiutis.
Neljapäeval tõin Selverist arbuusi koju ning 48 tundi hiljem võin kinnitada, et kuu alguse allergias võib täiesti julgelt ikka seda mükoproteiini süüdistada. Selsamal neljapäeva õhtul Selveris töötas kaks kassat ning rea lõpus paistis veel 3-4 tühja iseteeninduskassat. Kahes mehitatud kassas oli kummaski 3-4 inimest sabas, neist pooled mingid noored skandinaavlased, kes omale korvitäite kaupa õlut ja kartulikrõpse ostsid. Igal juhul ei liikunud see saba kuhugi. Samal ajal kui Prismal, Rimil ja Konsumil on täiesti mõistlikud iseteenindused - käid poes, valid kauba välja, kõnnid kassasse, piiksutad läbi, maksad ära ja paned kraami kotti, siis Selver ja Kaubamaja on välja tulnud mingi puldimajandusega, kus kõigepealt tuleb oma partnerkaart ära regada ja siis enne kassasse maksmaminekut oma kraam puldiga läbi piiksutada. Aga. Ma ei ole oma kaarti reganud ja ma ei viitsi seda teha ka. Nojah, siis seisangi õhtul kell 9 kümme minutit kassasabas, kuni kõik alekokid ja Laysid on ülima põhjalikkusega läbi lastud... Sest igat toodet kotti pannes ei ole minu meelest mugav seda puldiga piiksutada. Ja siis majandada samal ajal nii toote, puldi kui oma korvi või kotiga. Kui Prismal normaalsed arbuusid ja mõistlik valik värskeid mahlu oleks, siis ma sinna Selverisse ei satukski.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar