Eile tuli Scott töölt ideega, et "Lähme sõidame!". Tal olla vaja paar errandit joosta ja ma võiks kaasa sõita. Mul polevat isegi autost välja vaja minna, seega võin oma Eiffeli piltidega dressides pardale hüpata. Aga kui juba siis juba, lisasime veel paar poodi listi ning ma panin ikkagi teksad jalga. Mis oli hea mõte, sest käisime vähemalt kolmes poes. Samas tennised nii hea mõte polnud, sest hommikune vihm oli lõuna ajal lörtsiks ja õhtul lumeks muutunud ning koostöös kerge plussiga olid tänavad kaetud paksu lumelopaga. Parklad ka. Kohe teise poe juures sai pahkluuni lumises vees sumbata.
Tagasi siin meie kandis peatänaval keskmises reas vasakpöörde võimalust oodates tuli vastassuunast otse meie peale lumekoristusauto. Kuna ta see hetk parajasti ei koristanud, siis otsustas juht parimate ralliässade elu maitsta ning lükkas oma sada ja seened sisse. Nagu juba öeldud otse meie peale. Viierealisel teel autod kõrval ja taga, kuhugi minna ka pole. Umbes nagu filmis, kui mingeid stseene aegluubis näidatakse - sa näed, et laupkokkupõrge on tulemas, aga midagi teha ei saa. Peale karjumise, mida too raske jalaga idioot ei kuulnud. Nii viimasel hetkel tõmbas tagasi teise ritta, et autode vahele ei jäänud õhuvahetki.
Ma vist olen maininud, et autodel pole siin ees numbrimärke. Well, guess what? Sellel lumekoristusautol polnud taga ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar