esmaspäev, 25. detsember 2017

Go blue. What the caramel!












Läksime Aldisse, kus muuhulgas oli plaanis ka neid tumeda šokolaadi ja meresoolaga kaetud karamelle või iiriseid osta. Ja neid polnud! Scoti sõnul polnud juba ka esmaspäeval kui ta poes käis mulle ricottat ja porgandeid ostmas. Aga ma pole kindel, et teda uskuda tasub, sest ta võis vabalt riiuli tühjaks osta ja ära süüa. Igal juhul olen ma Aldi ostujuhis väga pettunud.

Et kellelgi siin riigis jõuluostud tegemata ei jääks, siis poed on jõulueelsel ajal avatud juba kella seitsmest hommikul ja ikka nii ca 11ni õhtul. Tavapärase üheksa asemel. Ja lisaks on pikendatud ostude tagastamise ja ümbervahetamise aega. Tavapärase 30 päeva asemel on soovimatuid kingitusi tagasi võimalik viia ca veebruari keskpaigani.

Eile võtsime Google'i appi ning läksime uuesti linna peale jõulutulesid otsima. Seekord edukamalt. Nagu piltidelt, kus mõned tervet naabruskonda valgustavad, ka näha. Kohutavalt külm oli. Vaatamata villasele mütsile ja Salomoni jopele. Seda suurem oli mu rõõm kui ühest peopoest lõpuks hõõgveini leidsime. Nürnbergi pildiga ja puha. Tolmukihi järgi pudelil võib arvata, et sisse olid need nii milleeniumi paiku ostetud.

Täna olin riietumise osas targem ning oma sulemantli alla panin nii pika villase kampsuni kui sulejope. Soojast pesust ja muust rääkimata. Lisaks tegin omale kaasa kruusitäie hõõgveini ning pealelõunane jalutuskäik möödus piisavalt soojalt. Õhtul otsustasin sama riietuse kasuks, aga kuna vahepeal oli kergelt tuiskama hakanud, siis nii soe enam polnud. Hõõgveini ka ei võtnud. Ju pidasin ennast juba piisavalt karastunuks.

Kui siin sõiduteid lumest puhastatakse, siis mitte ei lükata tee äärde lumevalle vaid lumi lennutatakse puhuriga kauni kaarena otse kõnniteele. Seega polnud isegi vahet, kas mõni kodusolev majaomanik oli kõnnitee lahti kühveldanud või mitte, poole sääreni lumes tuli sumbata peaaegu terve tee. Sest sõiduteepuhur oli just natuke varem meie kandis oma ringi teinud.

Kommentaare ei ole: