Tahtsin alustada ühistranspordist ja kaardimaksetest, aga siis meenus stjuuardess lennukis ja alustada tuleb siiski algusest. Ma olen viimasel ajal tihtipeale joonud kas espresso romanot või siis lihtsalt americanot sidruni ja suhkruga. Ühest küljest sobib see kombinatsioon (kofeiin + hapu + magus) peavalu leevendamiseks, teisest üritan ma piima tarbimist vähendada ja kolmandast on see mulle ka maitsema hakanud. Igal juhul pole selle tellimisega siiani probleeme olnud. Välja arvatud Kohvik Augustis, kus sidruni ja suhkru asemel toodi sidrun ja rõõsk koor ning kuni Lufthansa FRA - MUC lennuni, kus stjuuardess üls küsis, et kohv? Kinnitasin, et jah, kohv. Sidruniga? Jah. Läks siis oma käru juurde, mis oli meeter eemal ning tuli hetk tagasi, tühi tops käes, et küsida, et kas ma ikka kindlasti kohvi tahtsin mitte teed. Kinnitasin uuesti, et jah, kohvi soovin. Sidruniviilu ja suhkruga. Kui mulle oli kov serveeritud, küsis kõrvalistmel meesterahvas teed piima ja suhkruga :D
Aga loomaaed trammis siis. Ostsin lennujaamast pileti ainult linna ja plaanisin hiljem ka kuupileti osta. Käisin korteris ära ning Margiti juurde minnes sõitsin esimesed kaks peatust jänest, järgmised kaks mitte. Järgmised kaks lasin lihtsalt nende piletisüsteemil liugu. Tagasiteel plaanisin Ostbahnhofist osta kuupileti. Aga selgus igakordne tõsiasi, et sealsed automaadid minu pangakaartidega koostööd ei tee. Lennujaama oma just kaks tundi varem tegi lõdva randmega. Vaatasin siis kella ja otsustasin, et julge hundi rind laseb uuesti süsteemil liugu ning sõitsin bussiga koju. Täna hommikul Hauptbahnhofist sai mu krediitkaardiga täiesti probleemivabalt pileti ära osta. Ainult erinevalt lennujaama masinast tahtis see siin ka PIN koodi.
Täna oli plaan matkata Tegernsee ääres. Peale kahte esimest lühikest, aga püstloodis tõusu oli mul keel vestil ja plaanisin lähima pingi peal Margitit oodata, kuni ta tiputõusu teeb. Aga noh, pink oli pensionäride poolt hõivatud. Igal juhul üles ma jõudsin. Ja vaade oli lill ja söök Hüttes kah. Jagasime spinatiknödelit või ja parmesaniga. Ja siis ma sõin köögiviljapuljongit pannkoogiribadega.
Alla minnes selgus, et jõudsime sõna otseses mõttes viimasel minutil, sest kolm minutit peale rongis kohtadele istumist oli rong pilgeni täis ja ülejäänud matkajad jäid juba seisma.
Kuna siin heaoluriigis on kauplused laupäeva lõunast kuni esmaspäeva hommikuni suletud, siis nädalavahetusel kohalejõudes on söögikraamiga natuke keeruline... Aga kuna bahnhofid tunduvad olevat riigid linnas, siis üht-teist võib ka avatuna leida. Näiteks minimarketi, kus banaanikilo maksab 3.50. Või DMi, kust saab küünelakki ja šampooni.
Aga loomaaed trammis siis. Ostsin lennujaamast pileti ainult linna ja plaanisin hiljem ka kuupileti osta. Käisin korteris ära ning Margiti juurde minnes sõitsin esimesed kaks peatust jänest, järgmised kaks mitte. Järgmised kaks lasin lihtsalt nende piletisüsteemil liugu. Tagasiteel plaanisin Ostbahnhofist osta kuupileti. Aga selgus igakordne tõsiasi, et sealsed automaadid minu pangakaartidega koostööd ei tee. Lennujaama oma just kaks tundi varem tegi lõdva randmega. Vaatasin siis kella ja otsustasin, et julge hundi rind laseb uuesti süsteemil liugu ning sõitsin bussiga koju. Täna hommikul Hauptbahnhofist sai mu krediitkaardiga täiesti probleemivabalt pileti ära osta. Ainult erinevalt lennujaama masinast tahtis see siin ka PIN koodi.
Täna oli plaan matkata Tegernsee ääres. Peale kahte esimest lühikest, aga püstloodis tõusu oli mul keel vestil ja plaanisin lähima pingi peal Margitit oodata, kuni ta tiputõusu teeb. Aga noh, pink oli pensionäride poolt hõivatud. Igal juhul üles ma jõudsin. Ja vaade oli lill ja söök Hüttes kah. Jagasime spinatiknödelit või ja parmesaniga. Ja siis ma sõin köögiviljapuljongit pannkoogiribadega.
Alla minnes selgus, et jõudsime sõna otseses mõttes viimasel minutil, sest kolm minutit peale rongis kohtadele istumist oli rong pilgeni täis ja ülejäänud matkajad jäid juba seisma.
Kuna siin heaoluriigis on kauplused laupäeva lõunast kuni esmaspäeva hommikuni suletud, siis nädalavahetusel kohalejõudes on söögikraamiga natuke keeruline... Aga kuna bahnhofid tunduvad olevat riigid linnas, siis üht-teist võib ka avatuna leida. Näiteks minimarketi, kus banaanikilo maksab 3.50. Või DMi, kust saab küünelakki ja šampooni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar