Kõndisin Taksimi, olles eelnevalt taas teinud peatuse Süleimani mošee juures. Mulle lihtsalt meeldib see turistidest üsna hüljatud mošee ja sealt avanevad vaated. Lisaks avastasin Bosporuse suunas liikudes tee pealt veel ühe ägeda turu.
Galata sillal hakkab mulle vaikselt tunduma, et ma tunnen kõiki kalamehi juba nägupidi :)
Mäest üles Galata torni juurde, vaatasin ümber torni keerduvat järjekorda ja olin rahul, et mul polnud plaani sinna ronida :) Istiklal oli täis poode ja rahvast, aga väiksematel kõrvaltänavatel oli toredaid söögikohti. Lisaks jogurtisupile avaldas konafalaadne puding mulle väga muljet :)
Peale Taksimi väljakut, kus hiljuti need suuremad rahutused aset leidsid, läksin alla mere äärde ning sõitsin trammiga tagasi Grand Bazaari juurde, et fotokas koju viia enne kui õhtul Michaeliga välja läheme. Lisaks oli mul janu ja granaatõunamahl tundus igati hea mõte. Ainult, et kui nad varem olid iga nurga peal, siis nüüd polnud neid mitte kuskil. Viimaks leidsin leti enam-vähem koduukse kõrvalt.
Õhtul läksin uuesti Taksimi, sest olime Michaeliga seal dinneri kokku leppinud. Leidsime koha, kus sai mezet tellida ning võtsime krevette ja tomatisalatit ja juustu. Kuna Michael töötab rahuläbirääkijana ning elab hetkel Türgi-Süüria piiril ning on veetnud suurema osa oma tööelust erinevates kriiskolletes, siis oli huvitav kuulda ka nö. kolmandat poolt (lisaks pagulaste pooldajatele ja siinsetele tulistele vihkajatele) Süüria teemal, kedagi, kes on ise viibinud kohapeal ja teab sealset olukorda.
Galata sillal hakkab mulle vaikselt tunduma, et ma tunnen kõiki kalamehi juba nägupidi :)
Mäest üles Galata torni juurde, vaatasin ümber torni keerduvat järjekorda ja olin rahul, et mul polnud plaani sinna ronida :) Istiklal oli täis poode ja rahvast, aga väiksematel kõrvaltänavatel oli toredaid söögikohti. Lisaks jogurtisupile avaldas konafalaadne puding mulle väga muljet :)
Peale Taksimi väljakut, kus hiljuti need suuremad rahutused aset leidsid, läksin alla mere äärde ning sõitsin trammiga tagasi Grand Bazaari juurde, et fotokas koju viia enne kui õhtul Michaeliga välja läheme. Lisaks oli mul janu ja granaatõunamahl tundus igati hea mõte. Ainult, et kui nad varem olid iga nurga peal, siis nüüd polnud neid mitte kuskil. Viimaks leidsin leti enam-vähem koduukse kõrvalt.
Õhtul läksin uuesti Taksimi, sest olime Michaeliga seal dinneri kokku leppinud. Leidsime koha, kus sai mezet tellida ning võtsime krevette ja tomatisalatit ja juustu. Kuna Michael töötab rahuläbirääkijana ning elab hetkel Türgi-Süüria piiril ning on veetnud suurema osa oma tööelust erinevates kriiskolletes, siis oli huvitav kuulda ka nö. kolmandat poolt (lisaks pagulaste pooldajatele ja siinsetele tulistele vihkajatele) Süüria teemal, kedagi, kes on ise viibinud kohapeal ja teab sealset olukorda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar