Nii. Minu plaan teha hommikul plaan läks vett vedama, sest net oli kadunud. Vaatasin siis kaarti ja metrooplaani ja tundus, et kõige lähem peatus, kust aasia poolele saab, on Komkapi. Vedasin ennast voodist välja, sõin eileostetud jogurtit ja nektariine ning asusin teele. Kui tänav hakkas peaaegu püstloodis allamäge minema, lootsin, et olen õigel teel, sest tagasi üles sealt ilma varustuseta poleks tahtnud ronima hakata. Jõudsin peatusse, kus selgus, et seda ei läbi küll ükski rong. Kuna Yenikapit läbib (olin seda laupäeval juba ise testinud) ja see oli ka suhteliselt lähedal, kõndisin sinna. Sealt läks ka Marmarise metroo. Sõitsin aasia poolele ja jäin sinna mere äärde vist vähemalt tunnikeseks istuma ja raamatut lugema.
Kuna lõuna hakkas lähenema, valisin välja söögikoha, näitasin ühe kliendi taldrikusse ja palusin omale sama serveerida. Sain taldrikutäie praetud sardiine sidruniga ja taldrikutäie värsket salatit ja vähemalt pool suurt pätsi saia. Nii hea oli :)
Valisin järgmise koha, suure koogivalikuga kohviku ning küsisin türgi kohvi. Sain tassitäie nescafed. Hakkasin tagasi liikuma ning nagu ikka metroos, oli mul hea meel, et ilma vigastusteta sisse sain. Kui enne rongi saabumist seisavad inimesed viisakalt üksteise taga järjekorras, siis rongi saabudes tormavad tagantpoolt mehed kohale, kes küünarnukkidega teed tehes vagunisse sisenevad ja istekohtade poole tormavad.
Tagasi omal kaldal, sattusin endalegi ootamatult Spice Bazaarile, mille kõrval on hästi armas lilleline hoov. Kuna nii siin kui muudel turgudel ja müügikohtades kipuvad müüjad minuga türgi keeles rääkima, siis on neist mugav mööda jalutada, sest õnneks ma ei saa aru, mida öeldakse. Samas nende, kes inglise keeles räägivad, põhilised sissejuhatavad fraasid on "Lady, just one question" või "Lady, where are you from". Mul on endiselt soov vastata, et mis see nende asi on, kust ma pärit olen.
Ostsin granaatõuna- ja apelsinimahla ning oma rõõmuks avastasin, et mahl tuleb puhtalt otse puuviljast topsi ilma, et keegi sinna suhkrut kipuks lisama. Lovethiscity.
Mu ööbimiskohast mitte kaugel on kaubanduskeskus. Täna tundus õige aeg olevat sisseoste minna tegema. Läks nagu tavaliselt ehk ostud soetasin vaid toiduosakonnast. Lisaks ostsin tagasiteel suure pudeli värskelt pressitud apelsinimahla hommikuks.
Kuna lõuna hakkas lähenema, valisin välja söögikoha, näitasin ühe kliendi taldrikusse ja palusin omale sama serveerida. Sain taldrikutäie praetud sardiine sidruniga ja taldrikutäie värsket salatit ja vähemalt pool suurt pätsi saia. Nii hea oli :)
Valisin järgmise koha, suure koogivalikuga kohviku ning küsisin türgi kohvi. Sain tassitäie nescafed. Hakkasin tagasi liikuma ning nagu ikka metroos, oli mul hea meel, et ilma vigastusteta sisse sain. Kui enne rongi saabumist seisavad inimesed viisakalt üksteise taga järjekorras, siis rongi saabudes tormavad tagantpoolt mehed kohale, kes küünarnukkidega teed tehes vagunisse sisenevad ja istekohtade poole tormavad.
Tagasi omal kaldal, sattusin endalegi ootamatult Spice Bazaarile, mille kõrval on hästi armas lilleline hoov. Kuna nii siin kui muudel turgudel ja müügikohtades kipuvad müüjad minuga türgi keeles rääkima, siis on neist mugav mööda jalutada, sest õnneks ma ei saa aru, mida öeldakse. Samas nende, kes inglise keeles räägivad, põhilised sissejuhatavad fraasid on "Lady, just one question" või "Lady, where are you from". Mul on endiselt soov vastata, et mis see nende asi on, kust ma pärit olen.
Ostsin granaatõuna- ja apelsinimahla ning oma rõõmuks avastasin, et mahl tuleb puhtalt otse puuviljast topsi ilma, et keegi sinna suhkrut kipuks lisama. Lovethiscity.
Mu ööbimiskohast mitte kaugel on kaubanduskeskus. Täna tundus õige aeg olevat sisseoste minna tegema. Läks nagu tavaliselt ehk ostud soetasin vaid toiduosakonnast. Lisaks ostsin tagasiteel suure pudeli värskelt pressitud apelsinimahla hommikuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar