Ma olen alati arvanud, et vabatahtlik töö tähendab seda, et tööd tehakse tasuta, söögi ja öömaja eest ning mõnikord makstakse ka taskuraha. Tühjagi. Euroopas on küll mõned noorteorganisatsioonid, mis vahendavad noori sellise idee järgi vabatahtlikuks, kuid kui oled üle 25/30, siis sellesse süsteemi enam ei pääse.
Mis variandid siis on, kui on konkreetne asukoht, antud juhul Nepal, kuhu tahaks minna? Esimene, kõige lihtsam ja kõige kallim, on kontakteeruda mõne Euroopa vahendusorganisatsiooniga, kes siis tegutseb selle nimel, et leida sihtriigis sobiv programm. Raha kasseeritakse selle eest erinevalt, Nepalis lühema perioodi puhul on see keskmiselt 500 - 1000 krooni päevas, pluss tuleb ise osta omale lennukipiletid, teha vaktsineerimised ja reisikindlustus. Makstud programmitasu eest tutvustatakse vabatahtlikule kohalikke tavasid (do's and don't's), organiseeritakse töökoht, majutus peresse või odavamasse hostelisse ja kuni kolm söögikorda päevas (Nepalis tähendaks see siis Dal Bhati ehk riisi köögiviljakarriga).
Teine variant on kontakteeruda mõne kohapealse vahendusorganisatsiooniga. Kuna nende ülalpidamiskulud on madalamad, siis on ka vahendustasud madalamad. Lubatakse näiteks majutust perre, kuid unustatakse mainida, et pereks on sama organisatsiooni omaniku kodu :) Tihtipeale kiputakse petma ka töö asjus. Kui vabatahtlik kohale jõuab, selgub, et töökohta polegi talle leitud. Selle eest on hoiatavaid artikleid ilmunud ka Nepali ajalehtedes. Lennukipiletid ja muu reisiga seonduv tuleb loomulikult endal maksta.
Kolmas variant on minna taas oma kuludega kohale ning leida kohapealt lastekodu, kool vm asutus, kus oleks abi vaja. Vabatahtlik majutatakse odavasse hostelisse või lastekodu ruumidesse, tal on võimalik süüa koos lastega ning maksab ise vaid majutuse ja söögi eest. Näiteks Kathmandu loodeosas asuvas lastekodukompleksis oleks ööpäevane summa majutuse ja toidu (varahommikul tee ja küpsised, kell 9 hommikul Dal Bhat, pealelõunal Dal Bhat ja õhtul tee küpsistega) eest 7 dollarit. Võimalik on ööbida mingis veel odavamas hostelis, kus summa oleks 3 dollarit :) Kui tahad mingit meelelahutust, rikkalikumat toidulauda, riideid jmt, siis need ostad kõik ise...
Nagu näha, pole vabatahtlik töö mitte võimalus vaid (rikaste) privileeg.
Mis variandid siis on, kui on konkreetne asukoht, antud juhul Nepal, kuhu tahaks minna? Esimene, kõige lihtsam ja kõige kallim, on kontakteeruda mõne Euroopa vahendusorganisatsiooniga, kes siis tegutseb selle nimel, et leida sihtriigis sobiv programm. Raha kasseeritakse selle eest erinevalt, Nepalis lühema perioodi puhul on see keskmiselt 500 - 1000 krooni päevas, pluss tuleb ise osta omale lennukipiletid, teha vaktsineerimised ja reisikindlustus. Makstud programmitasu eest tutvustatakse vabatahtlikule kohalikke tavasid (do's and don't's), organiseeritakse töökoht, majutus peresse või odavamasse hostelisse ja kuni kolm söögikorda päevas (Nepalis tähendaks see siis Dal Bhati ehk riisi köögiviljakarriga).
Teine variant on kontakteeruda mõne kohapealse vahendusorganisatsiooniga. Kuna nende ülalpidamiskulud on madalamad, siis on ka vahendustasud madalamad. Lubatakse näiteks majutust perre, kuid unustatakse mainida, et pereks on sama organisatsiooni omaniku kodu :) Tihtipeale kiputakse petma ka töö asjus. Kui vabatahtlik kohale jõuab, selgub, et töökohta polegi talle leitud. Selle eest on hoiatavaid artikleid ilmunud ka Nepali ajalehtedes. Lennukipiletid ja muu reisiga seonduv tuleb loomulikult endal maksta.
Kolmas variant on minna taas oma kuludega kohale ning leida kohapealt lastekodu, kool vm asutus, kus oleks abi vaja. Vabatahtlik majutatakse odavasse hostelisse või lastekodu ruumidesse, tal on võimalik süüa koos lastega ning maksab ise vaid majutuse ja söögi eest. Näiteks Kathmandu loodeosas asuvas lastekodukompleksis oleks ööpäevane summa majutuse ja toidu (varahommikul tee ja küpsised, kell 9 hommikul Dal Bhat, pealelõunal Dal Bhat ja õhtul tee küpsistega) eest 7 dollarit. Võimalik on ööbida mingis veel odavamas hostelis, kus summa oleks 3 dollarit :) Kui tahad mingit meelelahutust, rikkalikumat toidulauda, riideid jmt, siis need ostad kõik ise...
Nagu näha, pole vabatahtlik töö mitte võimalus vaid (rikaste) privileeg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar