Kus ma elanud olen? Ja veel olulisem, kus ma elama hakkan? Teadmatuses, on vastus esimesele küsimusele. Ja Frenchys ning arepaputkas on vastus teisele. Seni kuni ma omadega Guinessi rekordite raamatusse jõuan. Sest varsti pole enam tegemist Põrsas Peppaga vaid Ameeria otsib Hiigelstaari saate võitjaga. Tähelepanelik lugeja on kindlasti tähele pannud, kuidas ma Washington DC-s ja Las Vegases parimate arepade jahil olin. Nüüd selgus, et siinsamas, Telliskivis saab iga esmaspäev täiesti suurepäraseid arepasid. Kanaga, ubadega, rebitud lihaga. Õnneks on arepakäru kohal vaid korra nädalas. Samas ei saa aga öelda Frenchy kohta, mis on sealsamas kõrval kuus päeva nädalas. Kahepeale katavad ilusti terve nädala ära. Igal juhul olin ma aastaid suutnud Frenchys letil olevatest caneledest mööda vaadata kuni nüüd ükspäev Scottiga lõunal käies lõpuks ära proovisin. Mis osutus ilmselgeks veaks, sest juba järgmisel päeval läksin tagasi ja ostsin pool kotitäit kaasa. Olles eelnevalt veel ühe ahjusooja Muhu leiva kotti toppinud. Ja ei maksa arvata, et ma praeguseks juba mainitud kogusega piirdunud olen...
Ostsin Nurme Seebi lõhnatu kookoseseebi, mis pidi erakordselt hästi vahutama. Vahutamise kohapealt ma ei oska öelda, aga haiseb nagu vettinud pesuseep. Peale kätepesu ei saa käsi näo lähedalegi panna. Kui see USAs oleks juhtunud, oleks see seep juba poodi tagasi viidud. Kuidas siin Kaubamaja reageeriks, ma ei oska arvata.
Küll aga reageeris Kaubamaja töötaja huvitavalt kui ma küsisin, kas neil joonistustahvleid on veel - "Otsas, ma arvan, et enam ei ole". Hea, et arvad, onju?
Ja viimane uudiskünnise ületanud teema on rubriigist "Tark ei torma". Eelmisel suvel lasin mõlemas toas tapeedi ära vahetada. Ca nädal peale tapeedivahetust, päikeselise ilmaga kodus olles nägin, et terve elutoa sein on täis suuri liimilarakaid. Scott tahtis talvel neid muudkui maha pesta, aga mulle tundus, et on parematki teha kui värskelt pandud tapeeti küürida. Täna hommikul otsustasin siis katsetada, kuidas liim ja Norvexi küürimislapp läbi saavad. Lappi ei pidanud isegi märjaks tegema - päike oli teinud oma töö ning lapiga üle seina käies vaatasin, kuidas kuiv liimisodi põrandale ja igale poole mujale langes. 15 minutit ja seinad puhtad. Värsket liimi oleks ma ilmselt nädalaid maha küürinud.
Ostsin Nurme Seebi lõhnatu kookoseseebi, mis pidi erakordselt hästi vahutama. Vahutamise kohapealt ma ei oska öelda, aga haiseb nagu vettinud pesuseep. Peale kätepesu ei saa käsi näo lähedalegi panna. Kui see USAs oleks juhtunud, oleks see seep juba poodi tagasi viidud. Kuidas siin Kaubamaja reageeriks, ma ei oska arvata.
Küll aga reageeris Kaubamaja töötaja huvitavalt kui ma küsisin, kas neil joonistustahvleid on veel - "Otsas, ma arvan, et enam ei ole". Hea, et arvad, onju?
Ja viimane uudiskünnise ületanud teema on rubriigist "Tark ei torma". Eelmisel suvel lasin mõlemas toas tapeedi ära vahetada. Ca nädal peale tapeedivahetust, päikeselise ilmaga kodus olles nägin, et terve elutoa sein on täis suuri liimilarakaid. Scott tahtis talvel neid muudkui maha pesta, aga mulle tundus, et on parematki teha kui värskelt pandud tapeeti küürida. Täna hommikul otsustasin siis katsetada, kuidas liim ja Norvexi küürimislapp läbi saavad. Lappi ei pidanud isegi märjaks tegema - päike oli teinud oma töö ning lapiga üle seina käies vaatasin, kuidas kuiv liimisodi põrandale ja igale poole mujale langes. 15 minutit ja seinad puhtad. Värsket liimi oleks ma ilmselt nädalaid maha küürinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar