Pühapäevaks olid mul piletid ja plaan Zürichisse. Aga kuna teatavasti tulevad kell 23 õhtul dushi all kõige paremad ideed, siis otsustasin Šveitsi edasi lükata ning hommikul esimese rongiga (loe: esimesega peale ärkamist ja kovhijoomist) Rosenheimi minna, et sealt kõik koos Salzburgi sõita ning pühapäev Lõuna-Saksamaal ja Austrias veeta. Kaiserschmarrn silme ees, tuhksuhkur kergelt sõõrmetes kihutasin U-Bahniga Hauptbahnhofi ning sealt in no time rongiga Rosenheimi.
Rosenheimi ja Chiemsee vahel oli täika koos Stadtfestiga. Kahemehebändi saatel jõime hommikukohvi ja sõime külarahva küpsetatud kooke. Nagu ikka, kõige vastutusrikkam roll oli mul, sest laualoleva 20 Eriti Isuäratava koogi hulgast tuli välja valida neli. Aga siinkohal võin endale tunnustavalt õlale patsutada.
Tegime väikese ringi Salzburgis ning sõitsime siis linnast välja, et mõnes looduskaunis külakeses heliseva muusika saatel lõunat süüa. Sattusime forellikasvatusse ning sõime vikerforelli (Regenbogenforelle) ja mingit teist forelli (Saiblinge) praekartulite, õlle ja radleriga. Greibiradler on nüüd mu värske lemmik.
Õhtupoole, kui mehed Mondsee äärde suuna võtsid, otsustasin veel ühe ringi Salzburgis jalutada ning ka üles kindlusse minna, et sealt siis paar linnavaadet pildistada. Poole tee peal oli tõkkepuu ees ning selgus, et kindluse juurde saab jalutada ainult lisatasu eest. Nimetatud lisatasu eest saan Münchenis pool kilo croissante ja Hauptbahnhofist topsi take away kohvi. Seega jäi nii tasu maksmata kui saiad soetamata.
Rihtisin ennast 18:15 rongi peale, aga mida polnud, oli rong. Ausgefallen. Asenduseks pakuti tund hilisemat rongi. Frustreerunud rahvamassi nähes ei tundunud tõenäoline, et sinna rongi sisse võiks mahtuda, istekohast rääkimata. Nõukogude naine või mitte. Vahetasin oma Deutsche Bahni pileti kallima, Österreichische Bahni vastu, sain kahe tunni asemel pooleteisega kohale ning terve tee oli mugavalt wifiga kaetud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar