Kuskil seal Letna taga asub linna suurim IT kaubamaja. Tunnike jalgsi (aga mitte just kõige maalilisemas ümbruses) või siis ca pool tundi kahe trammiga. Mul oli vaja netikaablit, nii kümmekond meetrit ja netikaabli jaoks USB adapterit.
Sattusin poes müüja otsa, kelle inglise keele oskus piirdus sõnaga OK. Aga nutika shoppajana oli mul eelnevalt vajalikust tootest pilt tehtud. Näitasin ette ja müüja otsis mulle selle netipoest kenasti välja. Ekraanil olid kõrvuti minu silmis kaks täiesti identset adapterit ja kuna müüja ei osanud mulle seletada, miks teine soodsam on, kutsus kolleegi, kes rääkis inglise keelt. Vahe selge. Lisaks kasutasin juhust ja palusin inglise keelt rääkival kolleegil mitte inglise keelt rääkivale müüjale edasi öelda, et mul on ka netikaablit vaja. Nii 10-12 meetrit. Lisasime siis ühe 10-meetrise kaabli ka ostukorvi ja põhimõtteliselt võis maksma siirduda. Kassa four. Peale mitmeminutilist kõndimist ei olnud näha ühtegi kassat. Tshehhikeelsed sildid ka ei aidanud. Küsisin ja juhendati ja leidsin üles. Andsin oma paberilipaka letis oleva toreda naisterahva kätte, kes minuga koheselt tshehhi keeles suhteid looma hakkas. Kuna ma muhvigi aru ei saanud, kirjutas ta mulle paberile Gerli sünnipäeva ja kellaaja 11:00. Pidasin ebatõenäoliseks, et ta soovib aidata mul Gerli sünnipäeva meeles pidada ning vabandasin uuesti, et ega ma ikka endiselt temast aru ei saa. Selle peale viis ta mind oma kolleegi juurde kõrvalkassas, kes oskas inglise keelt. Selgus, et kaablit pole laos, aga tuleb pühapäeval kella 11ks. Mul polnud mingit soovi uuesti seda trippi ette võtta ning palusin kaabli välja vahetada sellise vastu, mida neil parajasti laos on. Miks eelmine müüja just selle välja valis, mida laos pole, beats me. Inglise keelt rääkiva kassapidaja ja veel ühe töötaja abiga leidsime järjekordse sobiva kaabli. 10 meetrit, musta värvi. Tütarlaps läks taharuumi uurima, kuidas tehing vormistada (sest, noh, tavapäraselt on selline asi saalitöötaja ülesanne). Kui mulle hakkas tunduma, et ta on emigreerunud, tuli ta tagasi ning selgus, et keegi aff on vahepeal selle uue kaabli ka ära ostnud. Oh, well. Uuele ringile. Ühtegi 10-, 12- ega 15- meetrist juppi poes olemas polnud. Ja kuna mul polnud 50 Shades of Gray'd plaanis tegema hakata, siis 20 meetrit tundus natuke paljuvõitu. Leidsime 7-meetrise. Nii kui see sai korvi lisatud, pakkusin juba müüjale krediitkaarti, et keegi jälle ette ei jõuaks ja mul sedagi kaablit ära ei virutaks.
Kraam käes, oli järgmine plaan minna Pallaadiumisse M&S viskivõid ostma. Tegin topeltkontrolli, et vaja istuda trammi number 14 peale ning sõita 6 peatust. Istusin trammi peale ning mingi hetk hakkas tunduma, et oleks nagu rohkem kui kuus peatusevahet juba trammis olnud, aga Pallaadiumit ikka ei paista. Kontrollisin üle ja selgus, et sõitsin trammiga number 1. Pole aimugi, kuhu, aga pidasin paremaks maha tulla. Ületasin tee, et siis leida võimalikult parim lahendus tagasi linna saamiseks. Number 18 sobis ning Pallaadiumi vahetasin Quadrio vastu välja ning ei mingit viskivõid. Lootsin, et äkki on Quadrio Billas vähemalt kikerherneid. Oligi. Spinatit ka. Sealt jalutasin koju. Ja peale ekskursiooni "Tunne oma kodulinna ja selle äärelinnasid" on Vinohrady kohe eriti mõnus. Valge ja avar ja täis restorane ja baare.
Sattusin poes müüja otsa, kelle inglise keele oskus piirdus sõnaga OK. Aga nutika shoppajana oli mul eelnevalt vajalikust tootest pilt tehtud. Näitasin ette ja müüja otsis mulle selle netipoest kenasti välja. Ekraanil olid kõrvuti minu silmis kaks täiesti identset adapterit ja kuna müüja ei osanud mulle seletada, miks teine soodsam on, kutsus kolleegi, kes rääkis inglise keelt. Vahe selge. Lisaks kasutasin juhust ja palusin inglise keelt rääkival kolleegil mitte inglise keelt rääkivale müüjale edasi öelda, et mul on ka netikaablit vaja. Nii 10-12 meetrit. Lisasime siis ühe 10-meetrise kaabli ka ostukorvi ja põhimõtteliselt võis maksma siirduda. Kassa four. Peale mitmeminutilist kõndimist ei olnud näha ühtegi kassat. Tshehhikeelsed sildid ka ei aidanud. Küsisin ja juhendati ja leidsin üles. Andsin oma paberilipaka letis oleva toreda naisterahva kätte, kes minuga koheselt tshehhi keeles suhteid looma hakkas. Kuna ma muhvigi aru ei saanud, kirjutas ta mulle paberile Gerli sünnipäeva ja kellaaja 11:00. Pidasin ebatõenäoliseks, et ta soovib aidata mul Gerli sünnipäeva meeles pidada ning vabandasin uuesti, et ega ma ikka endiselt temast aru ei saa. Selle peale viis ta mind oma kolleegi juurde kõrvalkassas, kes oskas inglise keelt. Selgus, et kaablit pole laos, aga tuleb pühapäeval kella 11ks. Mul polnud mingit soovi uuesti seda trippi ette võtta ning palusin kaabli välja vahetada sellise vastu, mida neil parajasti laos on. Miks eelmine müüja just selle välja valis, mida laos pole, beats me. Inglise keelt rääkiva kassapidaja ja veel ühe töötaja abiga leidsime järjekordse sobiva kaabli. 10 meetrit, musta värvi. Tütarlaps läks taharuumi uurima, kuidas tehing vormistada (sest, noh, tavapäraselt on selline asi saalitöötaja ülesanne). Kui mulle hakkas tunduma, et ta on emigreerunud, tuli ta tagasi ning selgus, et keegi aff on vahepeal selle uue kaabli ka ära ostnud. Oh, well. Uuele ringile. Ühtegi 10-, 12- ega 15- meetrist juppi poes olemas polnud. Ja kuna mul polnud 50 Shades of Gray'd plaanis tegema hakata, siis 20 meetrit tundus natuke paljuvõitu. Leidsime 7-meetrise. Nii kui see sai korvi lisatud, pakkusin juba müüjale krediitkaarti, et keegi jälle ette ei jõuaks ja mul sedagi kaablit ära ei virutaks.
Kraam käes, oli järgmine plaan minna Pallaadiumisse M&S viskivõid ostma. Tegin topeltkontrolli, et vaja istuda trammi number 14 peale ning sõita 6 peatust. Istusin trammi peale ning mingi hetk hakkas tunduma, et oleks nagu rohkem kui kuus peatusevahet juba trammis olnud, aga Pallaadiumit ikka ei paista. Kontrollisin üle ja selgus, et sõitsin trammiga number 1. Pole aimugi, kuhu, aga pidasin paremaks maha tulla. Ületasin tee, et siis leida võimalikult parim lahendus tagasi linna saamiseks. Number 18 sobis ning Pallaadiumi vahetasin Quadrio vastu välja ning ei mingit viskivõid. Lootsin, et äkki on Quadrio Billas vähemalt kikerherneid. Oligi. Spinatit ka. Sealt jalutasin koju. Ja peale ekskursiooni "Tunne oma kodulinna ja selle äärelinnasid" on Vinohrady kohe eriti mõnus. Valge ja avar ja täis restorane ja baare.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar