esmaspäev, 5. oktoober 2009

Telgitagused

Ma olen Briti komöödiat armastanud sellega kohtumise hetkest saadik. Vahe Ameerika komöödiaga, kus peavad olema kindlasti esindatud "tort-näkku" ja "ülepeakaela-trepist-alla" situatsioonid, põhinevad Briti omad valdavalt dialoogidel.

Suurbritannia võimukoridorides hooletult ja järelemõtlematult kogenematu Briti rahvusvahelise koostöö ministri poolt öeldud fraasist "sõda on ettenägematu /unforeseeable/" hakkavad kinni võimuesindajad ja niiditõmbajad nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani ja alustavad poolt- ja vastuargumentide esitamist, memode koostamist, sõjakomiteede loomist. Üritades öeldut siluda veelgi saamatuma lausega, ei aita Simon Foster kuidagi kaasa olukorra lahendamisele ning tekitab sellega vaid ridamisi naljakaid olukordi.

Igati vaatamist väärt film, vaatamata sellele, et filmi tegi Äripäevas maha Signe Sillasoo, mainides muuhulgas, et "kui inimestele Briti huumorist arusaamise soont jagati, siis olin mina ilmselt millegagi hõivatud." Aga miks ta siis üldse Briti komöödiat vaatama läks ja miks ta sellest hiljem kirjutab? Mina ei saa hästi aru Ameerika komöödiate huumorist, aga ma ei kipu seda ka arvustama :) Kui ikka Briti huumor ei istu, siis võiks ju Brünot vaadata ja sellest kirjutada :)

Kommentaare ei ole: