Mary Poppins

Vääna
27.09.2008

Ja päike on pagendusest väljas...

Tabasalu
21.09.2008

Ja ühel päeval leiad end sügise sülest...

Tabasalu trepid on mulle alati meeldinud, esimesest trepist alates :) Maja on ära lammutatud, trepp eikuhugi on alles. Trepp natukene päikesele lähemale, natukene kõrgemale... Mõnus ja paksu sambla all.

Mulle meenus täna Tabasalus, kuidas ma varem sügist ei sallinud. Suvesoojus kaob, tänavad on vihmast porised ja kõige selle järel tuleb veel külm talv... Ja kuidas mõned aastad tagasi hakkasin kõike seda teistmoodi nägema. Peale rohelist suve ma täitsa ootasin kaskede kulda ja punaseid sahisevaid lehti tänaval ja kastanimunade korjamist :)

Kodune tunne oli Tabasalus :) Ja tuttav lõhn. Ja tuttavad rajad...

Tabasalu
21.09.2008

Jalutades läbi sügise

Sügise tiivalöökide vahelt oli üle pika aja taas päikest näha... Ja selle käes lõid särama esimesed kuldsed kased, punased vahtrad ja kollased kastanid. Päike piilus lehtede vahelt, peegeldus jõeveelt ja säras punastel piibelehemarjadel.

Keila-Joa
21.09.2008

Kaarel

Tallinn
12.09.2008

Princess Bride, Rooma ja raamatud

Pooleteisetunnise filmi ajal jõuab valmis kududa pool kampsunivarrukat :) Testitud. Kass jõuab selle ajaga alustada tahtejõu kasvatamist. Kuna ta lõngakera puutuda ei tohi, siis veetis ta selle aja lõngakera kõrval pikutades ja seda silmas pidades. Kui närvid täiesti üles hakkasid ütlema, siis näris vahepeal kilekotinurka :P

Enne Itaalia reisi oleks pidanud ära vaatama filmi "Roman Holiday" ning lugema läbi raamatu "Söö, palveta, armasta". Esimene on lihtsalt armas film, teine raamat, kus autor elab aasta aega nelja kuu kaupa esmalt Itaalias, Roomas, siis Indias ja lõpuks Indoneesias. Ma hakkan lugemisega just lõpetama Itaalia-osa ning tunnen, kuidas meie reisistiilid sarnanevad - lihtsalt olla, süüa ja juua kui oled maal, mis on muuhulgas tuntud oma köögi poolest, jalutada ringi ning tunda linna... Mitte joosta ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde ning trügida teiste turistide keskel parema vaatekoha pärast. Mulle ei meeldinud Rooma. Eriti pärast seda, kui olime käinud väikestes Toskaana ja Umbria mägilinnades, kust avanesid uskumatud vaated ümbruskonnale. Kus aeg seisis. Kus unustasime ennast Orvieto Clasicoga pealelõunal restorani ning saime ühtlasi osa ka personalilõunast ning koka omavalmistatud veinist :P Ma mäletan, et nägin Orvietot mõnevõrra läbi Marlena de Blasi silmade, sest olin just lugenud tema Itaalia-triloogiat. Ma jumaldan seda väikest linna tema võimsa katedraali, väikeste tänavate, kangialuste, pärastlõunapäikese ja kitšide poodidega...

Audrey Hepburn Roomas oleks mind loodetavasti juba eelnevalt linna suhtes positiivsemalt meelestanud, kui seda tegi majutuse otsimine. Ilukirjandus, reisikirjad ja filmid on need, mis panevad enne reisi silmad särama ning tekitavad kohapeal äratundmisrõõmu, mitte sightseeing-list, kus näpuga järge ajada. Ma arvan, et kui ma veel peaksin Toskaanasse sattuma, siis näen viljapõldudel ratastega ringisõitvaid lapsi :)

Sügisene turg

Linna on küll talv jõudmas, aga turul on õnneks veel sügis. Peale mureli- ja kirsihooaega tuli turulkäimisele väike paus sisse. Sügis tähendab, et turg on täis seeni, kurke, tomateid, kartulit-porgandit-kaalikat, ploome, nektariine, virsikuid, magusaid viinamarju, kõrvitsaid ja lillkapsast. Üsna kiirelt liikusid mõtted kõrvitsapiruka ja -supi, aurutatud köögiviljade ja ploomikoogi juurde... Jõuaks ainult piisavalt tihti turule :)

Tartu,
07.09.2008

Robyn pidas sünnipäeva :)

Agali
06.09.2008

Saastemaksust

Seoses sellega, et valitsus tahab tõsta raamatute ja ajalehtede käibemaksu 5% pealt 18% peale, on osad tegelased hakanud seda saastemaksuks nimetama. Mitte küll päris nii nagu nemad silmas pidasid, aga minu meelest on neil osaliselt isegi õigus. Kes või mis sellest kaotaks kui pooled (eeldame, et viletsam pool) raamatud ja ajalehed ilmumata jääksid? Tarbija? Vaevalt. Kaupmees? Võimalik. Keskkond? Vastupidi. Milleks on vaja Nelli teatajat või blogide trükkimist? Kui "saastemaksu" tõttu jääks paar puud kasvama ja mõni ebavajalik raamat trükkimata, siis vähemalt minu silmis on see ennast õigustanud. Saastemaksu teema meenus mulle taas eile...

"Minu Hispaania" on kokku pandud erinevates ajakirjades aja jooksul avaldatud artiklitest ja päevikusissekannetest. Ühe peatüki all märkasin kirja "Kirjutatud raamatu jaoks". Kõige paremini loetavad olid ajakirjade jaoks kirjutatud tekstid, kõige rohkem tundus paberiraiskamisena blogisissekannete trükkimine. Kõnekeel, mis sobib ajaveebi, ei sobi kindlasti raamatusse. Blogitekstid assotseerusid Linnalehes avaldatava Dilaila rubriigiga, mida ma aeg-ajalt olen lugema sattunud ja mille kirjakeel on väga sarnane ("sõbrants saatis kuti pikalt" jne). Ka need on tekstid, mille peale ei peaks paberit raiskama.

Sisulise poole pealt - valdavalt on kajastatud oma elu-olu, sõprade ja elukaaslase sugulaste tegemisi Valencias. Vähemal määral Alicantes ning paar korda on mainitud ka Bilbaod ja Galiciat. Eredaimalt jäid raamatust meelde ja paelusid tähelepanu paella tänavapidu, keraamikatoodete jagamine ja skvottimine. Millegipärast jäi raamatust kumama negatiivne suhtumine hispaanlastesse...

Kui ma ise ei oleks korduvalt kogenud hoopis teistsugust Hispaaniat, siis ma võib-olla oleksin sellest raamatust ka teistsugusel arvamusel :)

Aga kokkuvõtvalt ja pealkirjast lähtuvalt ütleksin, et ajaveebi(de)s ma loen selliseid jutte hea meelega, raamatust ootan rohkemat, paremat, teistsugust...

Puhkuselt tulijad...

Tallinn
29.08.2008