Seekord õnnestus rongis ilusti magada ka :)
Käisin Khao San Roadi piirkonnas mõned hotellid läbi - välistasin kuuenda korruse toa (erinevalt Rapuntslist tuleks mul iga kord treppidest üles ja alla joosta kui ma väljas käin) ning hotelli, kus trepi asemel oli pigem redel. Võtsin uuesti samasse hotelli, kus ka eelmine kord olin, panin koti tuppa ja läksin hommikust sööma. Hotellist vaid 50 meetri kaugusel on tore tänavaresto, kus sai suure kohvi, juustuga omleti ja ananassishake'i.
Otsustasin siis, et nüüd on aeg tutvuda ka Bangkoki vaatamisväärsustega. Kaardi järgi tundus üks suuremaid templeid üsna lähedal olevat ning sinna ma suuna ka võtsin. Tee peal selgus, et tavapärane taktika, hakka üle tee minema, küll mootorsõidukite juhid sellega arvestavad, siin ei toimi. Vähemalt ei tundunud mulle mõistlik kõikide nende kümnete ja kümnete suurte busside vahelt teed ületama hakata. Sebrasid oleks võinud ka kasutada, aga sel juhul poleks ma mitte ainult sõiduteed pidanud ületama vaid sõna otseses mõttes ka üle busside ronima. Veel enne kohalejõudmist olid tänavad ummistatud hiina ja jaapani turistigruppidega, kes seal üksteisest ja minust oma vihma/päikesevarjudega mööda trügisid. Eriti meeldisid mulle need, kes oma varjudega teistel pidevalt näiteks juustest läbi tõmbasid.
Templi värava juurde jõudes selgus, et täna on seal mingi tseremoonia ja enam sisse ei saa. Lugesin sellega projekti "Bangkoki vaatamisväärsused" lõppenuks ja läksin sööma. Lõunapausi ajal tegi minuga tutvust Itaaliast pärit jurist Mauro :)
Õhtul asju pakkides olin juba üsna excited, et Bangkokist varsti minema saab :)
Käisin Khao San Roadi piirkonnas mõned hotellid läbi - välistasin kuuenda korruse toa (erinevalt Rapuntslist tuleks mul iga kord treppidest üles ja alla joosta kui ma väljas käin) ning hotelli, kus trepi asemel oli pigem redel. Võtsin uuesti samasse hotelli, kus ka eelmine kord olin, panin koti tuppa ja läksin hommikust sööma. Hotellist vaid 50 meetri kaugusel on tore tänavaresto, kus sai suure kohvi, juustuga omleti ja ananassishake'i.
Otsustasin siis, et nüüd on aeg tutvuda ka Bangkoki vaatamisväärsustega. Kaardi järgi tundus üks suuremaid templeid üsna lähedal olevat ning sinna ma suuna ka võtsin. Tee peal selgus, et tavapärane taktika, hakka üle tee minema, küll mootorsõidukite juhid sellega arvestavad, siin ei toimi. Vähemalt ei tundunud mulle mõistlik kõikide nende kümnete ja kümnete suurte busside vahelt teed ületama hakata. Sebrasid oleks võinud ka kasutada, aga sel juhul poleks ma mitte ainult sõiduteed pidanud ületama vaid sõna otseses mõttes ka üle busside ronima. Veel enne kohalejõudmist olid tänavad ummistatud hiina ja jaapani turistigruppidega, kes seal üksteisest ja minust oma vihma/päikesevarjudega mööda trügisid. Eriti meeldisid mulle need, kes oma varjudega teistel pidevalt näiteks juustest läbi tõmbasid.
Templi värava juurde jõudes selgus, et täna on seal mingi tseremoonia ja enam sisse ei saa. Lugesin sellega projekti "Bangkoki vaatamisväärsused" lõppenuks ja läksin sööma. Lõunapausi ajal tegi minuga tutvust Itaaliast pärit jurist Mauro :)
Õhtul asju pakkides olin juba üsna excited, et Bangkokist varsti minema saab :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar